Hingamine – liim, mis hoiab kõiki harjumusi koos.

Share on facebook
Share on google
Share on twitter
Share on linkedin
Share on whatsapp

Kas sinu elus on kõrge kvaliteedilisi harjumusi? Kas sa üldse tead, mis on kõrge kvaliteedilised harjumused või kuidas neid endale luua? Selles artiklis me vaatleme kõrge kvaliteedilisi harjumusi detailselt ning millist kasu on võimalik läbi nende luua.

Me oleme looduse poolt loodud  harjumustega olendid. Kui lugeda psüholoogiaalaseid raamatuid või kuulata tunnustatud psühholoogia alaseid koolitajaid, sa võid kindel olla, et nad räägivad harjumustest. Nad räägivad sellest, et kuidas meie aju on tunnustatud mustritel töötav arvuti. See hoiab meid eemale ohust ja tal meeldib leida ja luua mustreid. Nii et harjumused on suur osa meie elust.

Mis asi on kõrge kvaliteediline harjumus?

Kuidas defineerida mõistet kõrge kvaliteediline harjumus? Kitsendan seda mõistet minu arvates  kahele olulisemale aspektile.

Kõrge kvaliteediline harjumus peaks olema „ökoloogiline“. Kas see on kasulik sulle? Kas see on kasulik ka teistele? Ja kas see on kasulik ka sinu kogukonnale, planeedile või kohale kus sa elad?

Näiteks sa tahad minna reede õhtul välja baari „juttu ajama“. Kas see on kõrge kvaliteediline harjumus? Näiteks kui sa jood 5 jooki paari tunni jooksul, siis sinu füüsilisel tasandil see kindlasti pole, kuigi sinu sõbra vaatest võib see „jutu ajamine“ olla kõrge kvaliteediline harjumus.

Nii, et mõtle ka oma harjumuste peale, mida sa praegu omad ökoloogilisest aspektist. Kas see harjumus on sulle kasulik, kas see on teistele kasulik ja kas see on kasulik planeedile.

Kõrge kvaliteediline harjumus on pühendunult eesmärgistatud. Globaalselt kõrgelt hinnatud ungari päritolu filosoof ja psühholoog Mihaly Csikszentmihalyi ütleb oma raamatus Flow: The Psychology of Optimal Experience järgmist:

„Pühendunult eesmärgitatud isik vajab vähe materiaalset omandit ja vähe meelelahutust, mugavust, võimu või tähelepanu, sest ta on rahul sellega mida ta teeb. Seetõttu sellised inimesed kogevad voolamist töö juures, perekondlikus elus, kui nad suhtlevad teiste inimestega, kui nad söövad, kui nad on üksi ja ka siis kui nad midagi ei tee, nad on vähem teistest sõltuvad, sest nad pole kergesti manipuleeritavad ähvarduste ja hüvitistega väljaspoolt. Samal ajal on nad ühendatud kõigega mis neid ümbritseb, sest nad on täielikult ühendunud hetkel toimuva eluga.”

Mõtle natuke sellele kvaliteedile. Ta ütleb, et kui me loome selle harjumuse, me kogeme ülimat sisemist rahulolu.

See toob meid selleni, miks meil kõrge kvaliteetsed harjumused võiksid olla esimesel kohal…

Iseseisev rahulolu

Selle asemel et otsida rahulolu välistest allikatest, võime me arendada endas välja harjumused, mis loovad rahulolu tõusmist loomulikult meie seest.

Teisisõnu seda kirjeldades, seda tüüpi rahulolu on täidetud rahulolu. See saab tulla lihtsatest asjadest, näiteks kui sa istud aias ja naudid seal olemist, vaatad taimi või vaatad, kuidas lapsed mängivad.

Kujuta ette, et su meel on rahulik ja ei kihuta ringi, ei taha olla kusagil mujal. Sa ei taha ega vaja midagi muud kui seda mis on juba olemas. Tahta seda, mida pole seal on kindlasti teerada ärevuse ja frustratsiooni juurde.

Vii oma keha ja meel harmooniasse!

Kõrge kvaliteetsed harjumused loovad harmooniat kehale ja meelele

Pole tähtis kui palju kristalle sa kannad ümber oma pea või kui palju lavendleid on sul vannis, kui sa pole adresseeritud oma keha vajadustele, kui sa pole fokuseeritud oma traumade tervendamisele oma kehas, kui sa ei tegele oma keha ja meele koos harmooniasse viimisega, siis sa ei saa üle lihtsalt mõtlemisega stressirikastest situatsioonides.

Harmoneerides keha ja meelt lood sa imelised tundmused, sarnaselt nagu jooksjad on joovastuses, peale seda kui nad on läbinud pika jooksudistantsi. Sa tunned ennast suurepäraselt.

On üks eriline võtme harjumus, mis viib need kõik kokku…

See tähtis harjumus on…

Hingamine! Siin pole üllatusi.

Hingamine on meie elujõud. Kui lõpetad hingamise, siis sa lõpetad elamise.

Veel enam – diafragma, ehk vahelihas on meie keha kõige suurem lihas ja see on meil kõige vähem kasutatud lihas, mis meil on. Suurim lihas vajab tööd  et luua parimat kogu kehale..

Paljudel inimestel on harjumus hingata pinnapealselt, tehes ainult nn rinnahingamist. Selline hingamine võib aktiveerida selle „põgene või võitle“ refleksi või stressireaktsiooni ehk teisisõnu, see hoiab meid murelikena või me oleme pidevalt närvilised ja ärevusseisundis.

Aeglane, diafragmat hõlmav hingamine, on hea tervise tagamiseks ja tippsoorituste saavutamiseks esmatähtis ning seetõttu on vaja see tehnika kindlasti omandada. Sellest võiks saada Sinu teine loomus.

Paljud mehed keskenduvad sügavalt hingamises ainult oma rinna paisutamisele. Ja paljud naised, muretsedes oma välimuse pärast, kipuvad hingates kõhtu nn sees hoidma. Aga  hingata on vaja piirkonda, mis kannab nime dan tien ehk hara. See on meie gravitatsioonikese ja asub mõned sentimeetrid nabast allpool, keha keskel. Selline hingamine võiks muutuda sinu jaoks automaatseks ja iseeneselikuks puhkeseisundiks.

HARJUTUSED

Aseta üks käsi om naba kohale ja teine käsi rinna peale ning jälgi oma hingamist. Kumb käsi liigub rohkem? Kumb  liigub sisse hingates esimesena? Kas Sa hingad rinna või kõhu kaudu? Kui Sul on harjumuspärane rinna kaudu hingata, pead Sa seda muutma. Kui Sa oled loomupärane kõhu kaudu hingaja, tuleb Sulle kasuks, kui Sa oma hingamist teadlikumalt veelgi sügavamaks ja tugevamaks muudad.

Harjuta lamades – ole selili, kõverda jalad põlvedest ja toeta jalalabad maha. Kumerda sisse hingates alaselg ning suru välja hingates selg vastu põrandat.

Sisse hingates ja alaselga kumerdades märka, kuidas puusad tahavad kallutada enda alla või tahapoole. Välja hingates ja alaselga vastu põrandat surudes märka, kuidas puusad tahavad üles- või ettepoole liikuda. Lase enda alaseljal hingamise rütmis kaasa kiikuda.

Kui selga ja puusa niiviisi rütmiliselt liigutada, siis „pumpad“ keha iga hingetõmbega õhku sisse ja välja. Tunneta seda. Lisaks hingamise treenimisele on see harjutus hea ka lõdvestumiseks ja alaselja tugevdamiseks.

Kui Sa istud, aseta kergelt ristatud sõrmedega käed nabale. Sisse hingates peaks sõrmed ja käed teineteisest eemale liikuma. Välja hingates peaks käed ja sõrmed oma kohale tagasi liikuma. Kui tahad oma kõhuhingamist veelgi arendada, suru harjutus harjutuse haaval käsi järjest kõvemini kokku ja hinga sellele survele tugevamalt vastu.

Kui otsustad arendada kõhuhingamise enda harjumuseks, siis nagu Sa eelpool lugesid, on seda võimalik täiesti vabalt kodus ise praktiseerida. Näiteks alustad 3 korda päevas harjutuse tegemist 5 minuti kaupa. Ja regulaarse praktiseerimisega võid viia harjutuse pikkuse 10 minutile. Hea on alustuseks seda teha kohe hommikul peale ärkamist, enne lõunasööki ja enne magama minemist. Üks nipp veel.. kui Sul on soov kogeda suuremaid seksuaalseid naudinguid, siis enne armatsemist diafragma hingamise praktiseerimine võib neid mitmekordselt suurendada.

Hingamine on ainuke keha mehhanism, mis töötab nii automaatselt, kui juhitult. Sa saad sõita nii autopiloodil, kui sa saad üle minna manuaalsele juhtimisele. See sõltub sinust.

Hingamine on liim, mis hoiab kõiki harjumusi koos. Seetõttu on ta peamine inimese ümberprorammeerimise tööriist.

Nii, et kui sa prioritiseerid, milline kõrgekvaliteediline harjumus võiks avaldada kõige enam mõju sinu elule, ma julgustan sind kindlasti panema hingamist oma edetabeli etteotsa. Ja anna mulle teada, kui vajad minult toetust selle juures!

www.teadlikhingamine.ee

Õppi Uuesti Hingama ; Pingete ja traumade vabastamine .

 

PAANIKA JA AHASTUS. Teadlik puudutus ja teadlik hingamine.

Share on facebook
Share on google
Share on twitter
Share on linkedin
Share on whatsapp

Sõitsin bussiga maale vanematele külla. Bussijaama sõitsin trammiga..

Sisenesin trammi ja umbes 10 sekundit peale mind sisenes naine, kelle nägu oli nutmisest märg ning oli näha, et ta oli ahastuses ja paanikas.. võiks öelda et isegi hüsteerias..

Tajusin, kuidas mitmed sekundid oli terve tammitäie rahva tähelepanu tema peal. See naine leidis ühe tuttava, kellele ta rääkis, kuidas piletikontrolörid olid ta trammilt maha võtnud.. ta seletas, et oli küll eelmisel päeval ostnud kaardi ja laadinud sinna 5 euri, kuid täna tal valideerida seda kaarti trammis ei õnnestunud.. trahvi ei tehtud, kuid teda hoiti 5-10 min kinni.

Ja nüüd oli vaid 5 min aega tema bussi väljumiseni bussijaamast, millele ta oli pileti ostnud.. Aga raha tal uue pileti ostmiseks enam polnud…

See kaunis naine oli meeleheitel.. mõistsin teda, sest minul ka vahel juhtub sarnaseid asju, kui minu ellu tuleb ootamatu pööre, millele ma koheselt lahendust ei suuda leida.

Trammis inimesed kuulasid tema läbielamisi, kuid kuna see oli nii emotsionaalselt väljendatud, siis mitte keegi lohutama ei tõtanud, vaid pigem tunti kaasa või anti mõttes tema kohta hinnanguid..

Terapeudina mõistsin, et inimesel käivitus mingi traumaatiline muster, mis tulenes minevikust ning viis ta afekti seisundisse. Välise vaatlejana võib olla lihtne leida ja pakkuda lahendust, kuid sellises seisundis olles, tavaliselt inimene ei suuda lahendust näha ega ka luua.

Väljusime trammist ja läksime bussijaama -ning ta jäigi bussist maha. Naine oli jätkuvalt paanikas ja nutune.. ma astusin talle ligi ja küsisin, kas te saate Tartusse sõita ning samal ajal puudutasin ta kätt armastuse ja kaastundega . Ning kui ta vastas, siis ma hingasin aeglaselt ja sügavalt sisse ja hingasin kiiresti nina kaudu välja ja hoidsin pea 5-10 sek mõtetest tühjana ning vastasin talle “KÕIK ON HÄSTI. SEE ASI LAHENEB ÄRA. Ma võin Sulle raha anda ja Sa saad mulle selle hiljem tagasi kanda.” Siis see naine naeratas mulle 2 sekundi pärast ja rahunes hetkega maha. Lisaks, ligi astus veel üks naine, kes lubas talle ise hoopis pileti osta…

KOKKUVÕTVALT: Paanikas, ahastuses või hüsteerias inimest saab hetkega maha rahustada, kui Sa inimest puudutad, teadlikult armastuse ja kaastundega, ning teed sügava sisse- hingamise ja väljahingamise (nagu ohe – kiire ja lõdvestav). Loodud kehaline kontakt rahustab ja tühistav hingamine aitab teisel inimesel hetkega meeleseisundit muuta. Hea on öelda ka lisaks midagi rahustavat.

NB! Tähtis on peale välja hingamist hoida endal pea 5-10 sek tühjana, kriitilisemas olukorras 15-18 sek.

Sa võid seda proovida oma pereliikmete peal, kui tuleb ülesse PAANIKA, AHASTUS, MEELEHEIDE. See tehnika sobib ka hüperaktiivsete laste maandamiseks.

Olen tänulik kui jagad seda linki nendega, kellele sellest tehnikast võib kasu olla

Ja kui leiad, et paanikahood ja depressioon vaevad ka Sind ja soovid nendest mustritest vabaneda ilma tablettideta, siis kutsun sind enda juurde antidepressiooni hingamisele . Nagu mu õpetaja Dan Brulé ütleb: “Depressioonist on võimalik hingamisteraapiaga vabaneda. Kõikidel, kellel on nabanupp.”

Miks kutsutakse DIAFRAGMAT inimese peamiseks muskliks?

Share on facebook
Share on google
Share on twitter
Share on linkedin
Share on whatsapp

Mina ja nii mitmedki inimesed veel, usuvad, et inimene on oma Hinge hingamine.. ja igal Hingel on oma tee. Ja see, kuidas Sina hingad, sellest sõltubki sinu elukogemuste kvaliteet ja tunnetus.

Vahet pole, oled Sa ametnik, luuletaja, pensionär, tippsportlane või miljonär.

Ja diafragma on see muskel, mille treenimisega saad Sa parima ühenduse oma Hinge, oma tõelise väe ja üliteadvusega.

Paljudel inimestel on harjumus hingata pinnapealselt, tehes ainult nn rinnahingamist. Selline hingamine võib aktiveerida selle „põgene või võitle“ refleksi või stressireaktsiooni ehk teisisõnu, see hoiab meid murelikena või me oleme pidevalt närvilised ja ärevusseisundis.

Aeglane, diafragmat hõlmav hingamine, on hea tervise tagamiseks ja tippsoorituste saavutamiseks esmatähtis ning seetõttu on vaja see tehnika kindlasti omandada. Usun, et sellest peab saama Sinu teine loomus.

Paljud mehed keskenduvad sügavalt hingamises ainult oma rinna paisutamisele. Ja paljud naised, muretsedes oma välimuse pärast, kipuvad hingates kõhtu nn sees hoidma. Aga  hingata on vaja piirkonda, mis kannab nime dan tien ehk hara. See on meie gravitatsioonikese ja asub mõned sentimeetrid nabast allpool, keha keskel. Selline hingamine võiks muutuda sinu jaoks automaatseks ja iseeneselikuks puhkeseisundiks.

Aseta üks käsi om naba kohale ja teine käsi rinna peale ning jälgi oma hingamist. Kumb käsi liigub rohkem? Kumb  liigub sisse hingates esimesena? Kas Sa hingad rinna või kõhu kaudu? Kui Sul on harjumuspärane rinna kaudu hingata, pead Sa seda muutma. Kui Sa oled loomupärane kõhu kaudu hingaja, tuleb Sulle kasuks, kui Sa oma hingamist teadlikumalt veelgi sügavamaks ja tugevamaks muudad.

Harjuta lamades – ole selili, kõverda jalad põlvedest ja toeta jalalabad maha. Kumerda sisse hingates alaselg ning suru välja hingates selg vastu põrandat.

Sisse hingates ja alaselga kumerdades märka, kuidas puusad tahavad kallutada enda alla või tahapoole. Välja hingates ja alaselga vastu põrandat surudes märka, kuidas puusad tahavad üles- või ettepoole liikuda. Lase enda alaseljal hingamise rütmis kaasa kiikuda.

Kui selga ja puusa niiviisi rütmiliselt liigutada, siis „pumpad“ keha iga hingetõmbega õhku sisse ja välja. Tunneta seda. Lisaks hingamise treenimisele on see harjutus hea ka lõdvestumiseks ja alaselja tugevdamiseks.

Kui Sa istud, aseta kergelt ristatud sõrmedega käed nabale. Sisse hingates peaks sõrmed ja käed teineteisest eemale liikuma. Välja hingates peaks käed ja sõrmed oma kohale tagasi liikuma. Kui tahad oma kõhuhingamist veelgi arendada, suru harjutus harjutuse haaval käsi järjest kõvemini kokku ja hinga sellele survele tugevamalt vastu.

Kui otsustad arendada kõhuhingamise enda harjumuseks, siis nagu Sa eelpool lugesid, on seda võimalik täiesti vabalt kodus ise praktiseerida. Näiteks alustad 3 korda päevas harjutuse tegemist 5 minuti kaupa. Ja regulaarse praktiseerimisega võid viid harjutuse pikkuse 10 minutile. Hea on alustuseks seda teha kohe hommikul peale ärkamist, enne lõunasööki ja enne magama minemist. Kui Sul on soov kogeda suuremaid seksuaalseid naudinguid, siis enne armatsemist diafragma hingamise praktiseerimine võib neid mitmekordselt suurendada.

Kui Sul on soov tulla diafragma hingamist õppima, siis kutsun Sind osalema teisipäeva ja neljapäeva hommikuti kell 6.15 Narva mnt 7d Go Yogasse pranayama hingamise grupitreeningule. See on 30 min kestev treening, mis sisaldab diafragma hingamise erinevaid variatsioone.

Vaata videost lisaks aspekte, mida teadliku hingamise meistri Dan Brulé diaframa hingamise juures välja toob!

Head praktiseerimist

www.teadlikhingamine.ee

Blogis on kasutatud katkeid Dan Brulé raamatust „ Lihtsalt hinga“

Kuidas oma andeid täiel  määral avada ja rakendada?

Share on facebook
Share on google
Share on twitter
Share on linkedin
Share on whatsapp
 Iirlastel on üks vahva vanasõna – „Palju tööd ja vähe lõbu, teevad John´ist vana jobu!“. See vanasõna meeldib mulle.. Kas sul on lihtne ennast atraktiivsel moel väljendada? Oma elukaaslasele? Oma lastele? Teha südant puudutavaid komplimente lähedastele? Teha kaasakiskuvaid üllatuskingitusi oma kallimale? Luua uut sütitavat teenust  või inspireerivat tootekontseptsiooni oma klientidele?

Barnet Bain on Hollywoodi produtsent, rezissöör, stsenarist, filmitegija ning ta on kirjutanud raamatu „The Book of Doing and Being“. Selles raamatus toob ta välja, et Ameerikas tehtud testide põhjal  on 98 % kolmeaastastest lastest loovgeeniused, kuid vaid 2 % ülikooli lõpetajatest saavutab sama tulemuse.

Mis meiega juhtub? Kuidas seda parandada? Barnet vastab: „Kui kehas on liiga palju tundeid, siis me hakkame ennast alla suruma. Kui kehalised tundmused paisuvad liiga suureks, hakkame liiga palju mõtlema.  Loovus ei sünni peas, vaid meis tervikuna. See tuleb südamest. See tulebki emotsioonidest ja tunnetest ning kui me püüame intensiivseid tundeid vältida, lõikame end kehast ja seega ka oma loomingulisusest ära. Vastus peitub oma kehaga kontaktis olemises ja tunnetega ühenduses olemises. Ja seda saab teha vaid ühel viisil: hingates. Hingamine on kogu asja võti!“

Ajuteadus aitab meil seda mõista. Meil on ajupiirkond, mis kontrollib võitle-või-põgene reaktsiooni. See reguleerib ka muid kehasüsteeme, vererõhku jne.

Meie aju on limbiline süsteem, mis vastutab emotsioonide ja emotsionaalse häälestatuse eest, see on seotud mängimise, lõbutsemise, fantaseerimise ja muu seesugusega. Ja meil on neokorteks, prefrontaalne korteks, mis on juht ja loogik.

Mõned inimesed sünnivad kehvadesse tingimustesse, neil on näiteks kohutavad vanemad. Kuid tegelikult on see nii, et ka kõige õnnelikumal juhul ei suuda keegi teise inimese vajadusi rahuldada. Probleem saab alguse umbes nii: sa oled imik, mõne päeva, nädala või kuu vanune. Su ema on väga armastav ja hoolitsev. Aga mingil hetkel tegeleb ta su õe või vennaga või räägib telefoniga ja just sel hetkel vajad sa tähelepanu. Kus ta on? Teda pole! Ta on mu maha jätnud! See pole ei loogiline ega ratsionaalne, sest sinu neokorteks ei toimi. Tegu on limbilise reaktsiooniga. Preverbaalse reaktsiooniga. Sa koged energeetilist hüljatust. Toimub emotsionaalse ühenduse katkemine. Laps tunneb seda ja see on väga valus.

Laps ei suuda hüljatustundega toime tulla. Süsteem kuumeneb üle. Mida laps teeb? Ta teeb ainsat asja, mida ta teha saab – ta „lahkub kehast“, lülitub välja, läheb dissotsiatiivsesse seisundisse. Kasvades õpime hüljatustundega üha paremini toime tulema. Me õpime end toimuvast välja lülitama ja ühtlasi ka iseennast eirama. Ja koos sellega kaob ka meie loovus!

Alguses on meil kehaline teadlikkus ja meil on limbilise aju teadlikkus. Kui mõlemad funktsioneerivad – siis me oleme geeniused. Aga väga varajases lapsepõlves me võtame vastu otsuse nn „laevalt lahkuda“. Ja niiviisi siis hiljem kunagi, kui taipame, tuleb taastada suhe oma ürgse naiseliku energiaga, mis asub alateadvuses ehk kehas. Selleks, et loovus uuesti üles leida, peame taastama ühenduse oma tegelike tunnetega enda kehas. Meie keha peidab endas kõiki vastuseid ning ta ei valeta ega unusta kunagi, mis sest et me ei taha sellega oma mõistuses leppida.

Kasvades õpime hüljatustundega üha paremini ja paremini toime tulema. Me õpime end toimuvast välja lülitama ja ühtlasi ka iseennast eirama. Ja koos sellega kaob loovus!

Oma loomingulisuse olemuse taastamiseks tuleb õppida hingama. „Kuid nüüd oled sa näiteks neljakümne kahe aastane inimene, kes elab koos oma neljakümne kahe aastase kummitusega!“ kommenteerib seda olukorda Barnet. Seega seisneb Sinu väljakutse selles, et kui Sa hakkad vabalt ja sügavalt hingama, õppides nn uuesti hingama, saad Sa ühenduse sama energiaga, mis Sind kunagi ammu aega tagasi hirmutas ja mis tol hetkel oli Sinu tillukese süsteemi jaoks liig ning sundis põgenema. Ilma edasise jätkuva hingamistööta Sa koged ainult oma tunnete varje. Näiteks Su „hirm  kaotuse ees“ pole üldse reaalne tunne, vaid pelk mõiste, kontseptsioon.

Mõistus püüab kõike kogetut sobitada sellesse, mis on tuttavlik, mida süsteem on nn kunagi kogenud. Tõeline innovatsioon, looming, ei saa sündida peas. See tuleb kehast ja kehasse ilma hingamiseta ei pääse.

Kui Sind huvitab oma loovuse taasäratamine või avardamine, siis ma kutsun Sind kuuest treeningust koosnevale loovhingamise privaatõppesse. Võimalus on tellida mind oma firmasse, perekondlikule koosviibimisele või kliendiüritusele teostama ka grupi loovhingamist.

 

Kasutatud allikad: Tsitaadid Dan Brulé „Lihtsalt hinga“ ja Barnet Bain´i „The Book of Doing and Being“ raamatutest.

Fotod: pexels.com

INTERVJUU! Hingamismeister Dan Brulé: kui keegi teeb teile komplimendi – hingake see sisse!

Share on facebook
Share on google
Share on twitter
Share on linkedin
Share on whatsapp
Hingamine on uus jooga! See on kaasaegne meditatsioon!
Hingamise treening levib praegu professionaalsesse-, haridus- ja meditsiinimaailma, sest see muudab paremaks füüsilist, emotsionaalset ja psühholoogilist tervist, mis tähendab paremat sooritust, kõrgemat produktiivsust ja rohkem edu. Miks mitte tuua see sama kasu sinu isiklikku ja professionaalsesse ellu?
Selles blogis on Good News´i ajakirjanik Elviira Eessaar intervjueerinud maailma juhtivat hingamiseksperti Dan Bruléd. Selles artiklis on miteid lihtsaid tarkuseid, kuidas tõsta oma elukogemuse kvaliteeti. Head lugemist.. 
Olete Eestis ka varem külastanud, mis mulje Eesti Teile jätnud on?Jah, käisin Eestis regulaarselt igal aastal umbes 10 aastat järjest. Esimest korda tulin siia 1990. aastatel, mis oli teile väga emotsionaalne aeg, aga mul oli siin palju sõpru. Mulle meeldib väga Eesti loodus, meri, puhas õhk. Tänapäeval olete tuntud ka oma hea internetiühenduse poolest ja teil on väga välja arenenud selfie-kultuur (naerab).Tegin toona siin palju seminare, muusikaakadeemias, riigiasutustes jne, käisime mitmes erinevas linnas, need olid toimekad ajad. Olite just saanud iseseisvuse, olid suured muutused ja inimesed olid avatud uutele asjadele. Mul on hea meel, et olen saanud olla kõikide nende muutuste tunnistajaks.Mis on inimestega lahti, et me ei oska enam hingatagi?Õigustatud küsimus, sest hingamine tundub nii loomuliku tegevusena ja varasemalt seda ei uuritud. Kuigi vanades indiaani ja hiina kultuurides võib leida palju õpetavat materjali selle kohta ja joogid on õpetanud hingamistehnikaid pikka aega.Tänapäeval tuleb teadus sellega kaasa. Ühendriikides ja kogu maailmas üldse on tehtud selle kohta palju uuringuid ja on avastatud palju huvitavaid seoseid närvisüsteemi ja ajukeskuse vahelisest koostööst hingamise ajal ning sellest, kuidas erinevad hingamis- ja käitumismustrid mõjutavad emotsioone. Tänapäeval töötan ma paljude juhtide, spordiliidrite või võitluskunstide sportlastega. Nende edu võti on teadmises, et kui inimene suudab kontrollida oma hingamist, kontrollib ta ka oma emotsionaalset ja psüühilist seisundit, samuti aga ka füsioloogiat ehk füüsilist keha. Nii saab valust jagu ka valuvaigistita. See on võimas relv.Mis eas või mis eluetapil inimene hakkab valesti hingama?Kui on draama või šokiseisund, mille tagajärjel tekib psüühiline või füüsiline valu, siis inimese süsteem läheb lukku. Psühholoogiline šokk tähendab reeglina ka seda, et sa saad ühe šoki teise järel ja hingamine on selle hetkel väga häiritud. Näiteks kui inimene ei taha nutta, kui ta üritab seda peatada – hoiab ta hinge kinni – sellisel juhul käivitab ta automaatselt hingamistehnika, mis aitab soovitud tulemuseni jõuda. Tegelikkuses on igas olukorras võimalik rakendada õiget hingamistehnikat. Täiskasvanu ei näe alati lapse draama suurust reaalselt, ka väike häbitunne, hirm ja süütunne võib lapse jaoks tunduda ületamatu ja tegelikkuses elavad nad läbi suure šoki. Kujutate nüüd ette, kui palju selliseid olukordi lapsel päevas ette tuleb! See kõik mõjutab meie sidet keha ja hingamisega, käitumismustreid, tekivad blokid ja kujunevad välja valed hingamismustrid. Kui inimene on stressis, hoiab ta hinge kinni või hoopis vastupidi, tal on kalduvus üle hingata, mis omakorda takistab teda saavutama elus suuremaid eesmärke. Sama muster kordub ka täiskasvanu eas.Sellel põhjusel on hingamisteraapia väga vajalik ja populaarne üle kogu maailma ja erinevates valdkondades, sellega tegelevad poliitikud, suured ärijuhid, sportlased. Näiteks kui võtta kümme maailma parimat tennisemängijat, on neil kõigil võrdsed oskused – eristub ja parim on vaid see, kellel on mingisugune eelis teiste ees, ka kõige väiksemgi neist võib olla võitude põhjuseks.USA-s on hingamisteraapia koolides kohustusliku ainena õppekavas. Milliseid tulemusi see projekt andnud on?Jah, me ei õpeta ainult lapsi, vaid ka õpetajaid. Õpetame lapsi hingama läbi kõhu, aeglaselt ja teadlikult. Isegi kahest-kolmest minutist on suur abi. Töötasime lastele välja erinevad hingamistehnikad olukordadeks, kus nad on kurvad või tunnevad, et vajavad rahunemist, ja sellest on olnud palju kasu. Kui sellised oskused õppida ära noorest peast, on sellest kasu kogu ülejäänud eluks, õnneks on see väga kergesti õpitav. Lapsed on oma keha suhtes palju tundlikumad ja nad naudivad väga seda õppeprotsessi, eriti kui tunnevad ja näevad kiiret tulemust. Teine külg on see, et kui inimesed hingavad koos, loovad nad omavahel palju tugevamaid seoseid ja see aitab palju kaasa tervele õhkkonnale klassis. Tänu nendele tehnikatele paranevad ka laste keskendumisvõime ja mälu, nende enesekindlus ja eneseteadvus kasvavad. Siin kordub sama muster – kui saavutad kontrolli oma hingamise üle, saavutad kontrolli oma elu üle. Tore on ka see, et lapsed on selle hästi omaks võtnud ja nad viivad need teadmised koju kaasa ning õpetavad nüüd oma vanematele, kuidas teatud olukordades õigesti hingata.Ja mul on selle projekti üle tõsiselt hea meel – see ei olnud üldse ammu, kui hingamistehnikate õpetamist ei võetud tõsiselt. Tänapäeval on see tihedalt teadusega seotud, on tehtud tohutul hulgal teaduslikke ja meditsiinilisi uuringuid sellel alal.Mida te oma tundides põhiliselt õpetate?Me õpetame põhiliselt kolme baasoskust. Esiteks, läbi hingamise on võimalik tõsta eneseteadlikust – keskendumisvõime ja mälu paranevad. Kõiki neid tehnikad saab õppida ühe nädalavahetusega ja tulemused on nähtavad väga kiiresti, ma ei pea enam kedagi veenma, kui oluline on teadlik ja õige hingamine.ga vajalik oskus kogu eluks. Teiseks, õpetame hingamise abil rahunema ja lõdvestuma ehk kuidas stressis olukorras lõdvestuda ja kohaneda olukorraga. Kolmandaks õpime, kuidas tõsta energiataset, see tehnika on eriti populaarne spordimaailmas.Mida te arvate kiirusest, sest tänapäeva maailmas on kiirus justkui edu võti?Jah, nii see on, selleks on äärmiselt oluline luua oma rutiin harjutuste tegemiseks igasse päeva, kasvõi mõned minutid, ja see võib anda uskumatuid tulemusi. Aga meie ise peame selle rutiini looma, raskematel eluhetkedel võtma need 30 minutit, saamaks tagasi tasakaalu. Jah, tänapäeva maailmas on kiire reageerimisvõime oluline oskus, ja et olla edukas, tuleb leida võimalusi sellega kohanemiseks. Tuleb õppida rakendama õigeid hingamistehnikaid, kus 20 minutiga on võimalik saavutada sama staadium, mis võrdub 8 tundi magamisega. Neid oskusi on lihtne õppida, aga nad nõuavad palju praktiseerimist.
Kas hingamistehnikad on universaalsed või igaühele erinevad?On mõned alustalad, mida õpetame kõigile, samas peab mingist tasemest saati lähenema individuaalselt. Seal on palju nüansse: kõrge või madal vererõhk, elustiil, füüsilised andmed, energia üle- või puudujääk, isikuomadused. Kui see on välja selgitatud, siis saab tehnikate abil nende kõikidega tegeleda, et probleemid lahendada. Mõnel inimesel ei olegi probleeme, nad tahavad lihtsalt oma oskusi efektiivsemaks muuta, näiteks sportlased keskenduvad tulemuste parandamisele, loomingulised inimesed tahavad teha tööd oma loomingulisusega. Mind ennast huvitab enam töö spirituaalsete klientidega ja nendele sobivate tehnikate leidmine. Tihti vajavad tervendajad ise oskusi enda jõuvarude ja energia taastamiseks. Kokkuvõtteks saan öelda – hingamine ja kõik sellega seonduv on minu kirg.Kui vanalt te selle kire avastasite ja endale teadvustasite?Juba lasteaias, ma olin siis 5-aastane. Õppisin katoliiklikus koolis ja seal olid nunnad mustades nunnarüüdes, peas valged peakatted, ristid kaelas rippumas – ausalt öeldes oli see väikesele lapsele päris hirmutav vaatepilt. Kui preester astus tuppa, muutusid isegi nunnad närviliseks, seega me mõtlesime – kes see mees veel on, kui isegi nunnad on närvis? Ta istus meie keskele ja meile tundus et ta on osa meist, ta oli JUMAL. Ja Raamatus oli öeldud, et Jumal valmistas inimese mullast ja puhus temasse elavat õhku: nõnda sai inimene elavaks hingeks. Ma sattusin nii vaimustusse, et keegi puhus kellelegi elu sisse ja mul käis sähvatus, et kui võimas asi see hingamine siis olema peab! Teismeliseeas oleksin peaaegu uppunud ja see oli samuti hetk minu elus, kus mõistsin sügavamalt hingamise tähtsust. See ei tulnud teadlikult, aga ka edasises elus oli kõik, millega tegelesin, mingil viisil seotud hingamisega – armees olin sukelduja, olen miksinud kokku gaase, õpetasin elustamist. Ühesõnaga, kõik, millega kokku puutusin, oli kuidagi hingamisega seotud. Läksin Indiasse ja Hiinasse, otsisin üles kõik, kes väitsid, et teavad midagi hingamise kohta, omandasin tohutult erinevaid hingamistehnikaid ja oskusi, samuti joogat, ja võiks öelda, et püüdsin neid teadmisi läänestada, rohkem siduda Lääne filosoofiaga.Ma jälgin teadlaste tööd, mul on nõustajate kogu, kes saadavad mulle infot uute avastuste kohta. Viimane, mille ma sain, oli Virginia Meditsiinilisest Keskusest, oli üks juhuslik avastus. Seal oli grupp epilepsiahaigeid, keda valmistati lõikuseks, arvatavasti ajuoperatsiooniks, mille tulemusel peaksid krambihood leevenduma või sootuks kaduma. Nendega tehti testi, mida nimetatakse näo tuvastamiseks, et teha kindlaks, kas peale lõikust nende ajufunktsioonid ei kannata. Selleks pandi näopilt arvutiekraanile ja arvuti pidi tuvastama, mis emotsioon parasjagu väljendub – kurbus, viha, hirm jne.Idee oli testida inimesi enne ja peale operatsiooni selle kohta, kas nad on kaotanud oma kognitiivsed oskused. Aga kogemata avastati, et kui patsient hingas sisse nina kaudu, tema äratundmisoskus ja mälunäitajad paranesid. Suuga hingates või väljahingamise ajal neid lisasaavutusi ei olnud. See avastus tehti kogemata aga nüüd ülikool teeb uuringuid edasi.Oleme juba pikka aega õpetanud inimestele, et kui keegi teeb teile komplimendi, ärge lihtsalt tänage, hingake see sisse! Ja kui te vaatate kaunist päikeseloojangut – hingake ka see sisse. Õppige laadima energiat kõigest ümbritsevast ja sellest, mida selle pildi tagant näha saab. Kui te kellegagi suhtlete, ärge lihtsalt suhelge – hingake see energia sisse, energeetiline side toimub sellisel hetkel eriti tugevalt. Joogid ehk joogaõpetajad on seda pikka aega õpetanud, nüüd on teadlased sellel kinnitust saanud, sest hingamise ajal ajus toimuvad muudatused on nüüd mõõdetavad.Uuringuid on tehtud ka haigutamise meetodi kohta, mida oleme aastaid inimestel õpetaud ja teavitanud kui tähtis on haigutamine. Olen inimestel aastaid haigutamist õpetanud ja on tõestatud, et see osa ajust mida kasutatakse haigutamise ajal, on seotud empaatiaga. Uuringud uitnärvi kohta, mis on suurim närv kehas, näitasid veel 20 aastat tagasi, et uitnärv edastab ajukäske kehale. Aga paar aastat tagasi avastati, et 80 protsenti infost läheb kehast üles ajju, mitte vastupidi. Olenevalt sellest kuidas inimene hingab, saadab ta infot ajule ja seoses sellega on võimeline kontrollima oma meeleseisundit.Kõikidele sportlastele, kunstnikele ja loojatele on hingamine edu võti ja tähtsaim oskus. Mina alustasin oma uuringuid, kui olin 19-aastane ja tahtsin teada, kuidas saavutada täiuslikkust. Olin Bostoni haiglas, üks kuulus kirurg tuli sinna, ja kui ma teda kohtasin, köitis minu tähelepanu tema rahulikkus ja keskendumisvõime. Ma avastasin, et selles mehes on midagi enamat kui heaks kirurgiks olemine. Jälgisin, kuidas ta hingas ning tema hingamine oli nii elegantne ja rahulik, samas võimas. Arvasin, et äkki kõik, kes on millegi poolest teistest üle, hingavad erilisel moel, või äkki hoopis kõik tavainimesed hingavad erinevamalt kui edukad. Täna, 40 aastat hiljem, saan ma seda kinnitada – kõik kõrgel positsioonil, edukad või ülimalt andekad inimesed teevad oma hingamisega tööd ja keskenduvad õigele hingamisele. Eriti stressirohkel ajal, kui tavaliselt inimesed hakkavad valesti hingama, keskenduvad nemad õigele hingamisele. See vajab praktikat ja järjepidevust ning tulemused on garanteeritud, keegi ei saa sinu asemel hingata, erialane lugemine ei anna sulle praktilisi oskusi, kõik algab sinust enesest. Näiteks paljud psühhoterapeudid Euroopas peavad õppima hingamisteraapiat.Mis te arvate suitsetamisest?Suitsetamine asendab sisemist tulekahju ja annab võimaluse muuta oma hetkeseisundit ja võidelda tunnetega. Kui inimene on suitsetamisest sõltuv, siis ta ei keskendu oma tunnetele, vaid ta arvab et ta vajab suitsu, ning kui sigareti ära tõmbab, on see tunne läinud, kuni järgmise korrani. Kõik see on tunnete juhtimine ja tegelikult saab seda teha ka ilma suitsuta. Suits on vaid üks võimalikest vahenditest, mõnedele on selleks töö või ükskõik mis muu sõltuvus. Inimene adub, et mingid segased tunded on tekkimas ja tõlgendab seda suitsunäljana, aga tegelikult tuleb keskenduda tunnetele ja põhjusele selle taga. Siis ei pea nende eest enam põgenema.Suurlinnades saastatud õhk, kuidas seal on võimalik ellu jääda?Käige looduses, minge ookeani äärde ja metsa, isegi New Yorgi kesklinnas on ju pargid olemas. Kui saastanud õhk oleks nii eluohtlik peaks kõik, kes seda sisse hingavad, haiged olema, aga ometi ei ole. Paneme kõrvuti 2 inimest, kes elavad samas linnas ja üks neist on haige, teine aga täielikult terve, siis tekib küsimus kuidas see nii on? Kogu asja iva on selles, et kõik see, kuidas me ise endale ümbritsevale reageerime, mõjutab meie keha. Mõtetel on tohutu jõud ja energia on palju võimsam kui õhu saastumistase. Õige suhtumine annab sulle tervise.Mulle NY-s elada ei meeldiks, kuigi see on põnev linn. Seal elades ma kindlasti külastaks loodust nii tihti, kui võimalik, et end tasakaalus hoida. Eestis teil seda muret muidugi pole, ma mäletan, et teil on nii ilusad sood, mujal maailmas need ju hävivad. Te olete väga õnnelikud, et teil on võimalus elada sellise looduse keskel.
Intervjuu tehtud 21-08.2017
 NB! Tutvu erinevate teadliku hingamise praktiseerimise võimalustega Tallinnas siit

RAAMAT VÕITJATELE! Lihtsad teadmised tippsportlastele ja võitluskunstide meistritele

Share on facebook
Share on google
Share on twitter
Share on linkedin
Share on whatsapp

Kui sa tahad vaigistada oma meelt ja sundmõtetest vabaneda või tipptulemusi saavutada, siis see kõik on sinust vaid hingetõmbe kaugusel. Hingamistööst saab abi väga paljude asjade puhul, näiteks nagu terav või krooniline valu, unetus, kaaluprobleemid, keskendumishäired, ärevus, depressioon, trauma ja lein, jne. Raamat “Lihtsalt hinga” aitab sul teadliku hingamise abil turgutada oma keha, meelt ja vaimu nii kriitilistel hetkedel kui igapäevaste asjatoimetuste juures.

                  GoodFight avaldab Dan Brule raamatust “Lihtsalt hinga” peatüki Mikhail Ryabkost, kes on võitluskunstide meister Venemaalt!Mikhail Ryabko on Vene erivägede elav legend. Maailmas on väga vähe inimesi, kes on kogenud või näinud seda, mida tema. Ta on juhtinud kõige erinevamaid missioone, alustades terrorismivastastest haarangutest ja lõpetades pantvangide päästmisega. Tema omanäoline võitlustehnika hõlmab hingamist, lõõgastumist, ja usu või mitte – ka armastust.Nii tema kui ta peamised õpetajad on tõelised meistrid ning nad on kõrgelt hinnatud kõigi võitluskunstide harrastajate hulgas üle maailma. Mina külastasin meister Ryabkot tema treeningkeskuses Moskvas ning mida kauem ma temaga aega koos veetsin, seda enam tahtsin teda kallistada!Ta kutsus kohale oma personaalse füsioterapeudi, kes masseeris mind tund aega. Ausalt öeldes meenutas see, mida ta minuga tegi, pigem piinamist. Kui ma poleks kasutanud oma oskust hingata ja n-ö valusse lõõgastuda, poleks ma seda kogemust ilmselt üle suutnud elada. Mida rohkem valu ma tundsin, seda sügavamalt ma hingasin ja end lõdvestasin, ja mida sügavamalt ma lõdvestusin, seda rohkem Ryabko füsioterapeut mulle haiget tegi. See oli täiesti hullumeelne. Mu tõlk ei suutnud meiega ühte ruumi jääda ja kaameramehel hakkas pelgast vaatamisest halb. Hiljem rääkisin ma Ryabkoga valust ja ta ütles: „Valu on hirm. Kõik.“
Ma olen sunnitud nõustuma, mis puudutab hirmu ja valu. Piinamise – see tähendab massaaži – ajal ma neil vahet ei teinud. Pärast selle seansi lõppu surises mu keha veel mitu tundi. Ja peab tunnistama, et järgmisel päeval tundsin ma end erakordselt mõnusasti – täiesti fantastiliselt, kui aus olla. Ning sellest ajast alates tundub mu keha kergema, tugevama, lõõgastunuma ja energilisemana.Ryabko tutvustas mind ka oma isikliku arstiga, kes, vaatamata oma enam kui viiekümnele eluaastale, on suurepärane pingpongimängija ja tal on väidetavalt maailma kõige tugevam eeskäelöök.Kõigil tema tipptreeneritel tunduvad olevat erinevad haruldased ja üliinimlikud võimed, mis kõlavad uskumatuna seni, kuni sa neid ise näed. Üks, milles nad kõik võrdselt meistrid on, on „Süsteemi“-nimelise hingamistehnika põhimõtted.Ryabko partner, vene juurtega võitluskunstide treener Vladimir Vasiliev, selgitab seda süsteemi oma raamatus „Let Every Breath… Secrets of the Russian Breath Masters“. Vasiliev emigreerus Kanadasse ja elab Torontos. Kui sa harrastad võitluskunste, siis tema on üks neist meestest, kellega tasub kohtuda.Nagu Ryabkol, nii on ka Vasilievil erakordne sõjaväeline karjäär seljataga. Ta suudab sellise kerguse ja lihtsusega uskumatut jõudu rakendada, et talle looduse ja füüsika seadused justkui ei kehtikski. Tegelikkus on sootuks vastupidine ja ta elab nende seadustega täielikus ja erakordses harmoonias. Ta on elav näide legendaarsest meistrist: hävitavad ja erakordsed võitlusoskused on peidus rõõmsameelses, tagasihoidlikus ja leebes, tõeliselt hoolivas ja armastavas inimeses.Minu arusaama järgi võiks Vasilievi raamatus kirjeldatud seitse põhimõtet võtta kokku alljärgnevalt.
  1. Harjuta nina kaudu sisse ja suu kaudu välja hingama.
  2. Juhi hingamist, kujutades ette rongi. Hingamine on nagu vedur: mitte ükski su kehaosa (nagu ka ükski vagun) ei liigu ilma vedurita.
  3. Ära üle- ega alahinga. Tööta välja intuitiivne võime kohandada hingamist hetkel oleva energeetilise seisundi ja liikumisvajadusega.
  4. Õpi ära pidev või katkematu hingamine (sama mustrit kasutatakse vabastavas hingamises, millest on juttu 4. peatükis).
  5. Harjuta ideaalse pendli liikumisrütmi. See tähendab loomulikke sisse- ja väljahingamistsükleid. See tähendab, et sa ei katkesta hingetõmbeid, ei tee neid lühemaks ega pikenda või kiirenda neid.
  6. Harjuta sõltumatuse põhimõtet. „Sistema“ õpetab, et hingamine ei tohi sõltuda ühestki liikumisest. Ja löögid peavad olema võrdselt tugevad, sõltumata sellest, kas sa hingad sisse, välja või hoiad hinge kinni. See pöörab pea peale vanakooli põhimõtte, et „lüüa tuleb välja hingates„“.
  7. Keskendu täielikule lõõgastumisele. See on ilmselt kõige lihtsam, kuid võimsaim „Sistema“ hingamissüsteemi põhimõte.
Järgnevalt ka mõned põhimõtted ja praktikad, harjutused ja tehnikad, mis ma Mikhail Ryabkolt õppinud olen. Kasuta keskendumiseks hingamishäälitsusi: esmalt valjusti, siis pehmemalt, kuni lõpuks täiesti kuuldamatult. Mõista, et hingamine pole vaid mehaaniline ega füsioloogiline tegevus: see ei alga ega lõpe kopsudega. Õpi õhuga täitma iga rakku – kogu keha. Õpi hingama igasse kehaosasse ja iga kehaosaga. Kasuta pärast puhkeseisundit tegutsema asudes alati pingevaba hingamist, et vältida „külmalt käivitumist“. Õpi pulssi tunnetama kõikjal kehas.Mängi keha pingestamisega – pinguta sisse hingates kogu keha, alustades jalgadest ja lõpetades näo ja peaga. Seejärel, välja hingates, vabasta pingest ja lõdvesta kogu keha – peast jalataldadeni. Harjuta vastupidist: pinguta välja hingates ja lõdvesta sisse hingates. Harjuta kogu sisse- ja väljahingamise tsüklit pingutades ja lõdvestades.Harjuta hinge kinnipidamist igas erinevas tegevusfaasis, olgu see tegevus trenn, rividrill või mis iganes. Harju hinge üha pikemalt ilma ebamugavustundeta kinni pidama.Õpi taluma õhunälga ja selle ajal lõõgastuma. Õpi end hingetõmbega üles tõstma: tee istessetõuse, lamades selili, jalad välja sirutatud. Harjuta pikki sisse- ja väljahingamisi koos liigutustega, liikumisega ning erinevate harjutuste ja harjutuste kombinatsioonidega.Õpi oma hingamise mustrit muutma, et üle saada väsimusest ja taluvuspiirist. Õpi, kuidas tööd või trenni tehes vältida liigseid pingutusi ja pingete tekkimist. Ole loominguline ja harjuta keha ja hingamise koostööd. Harjuta seda, et sa hingad sisse ühe ja välja teise kehaosa kaudu. Näiteks hinga sisse ühe käe ja välja teise käe kaudu. Või hinga sisse parema jala ja välja vasaku käe (või vastupidi) kaudu.Kasuta pikkade, kurnavate harjutuste või tegevuste ajal (näiteks aeglased kükid) „valanguna hingamist“ või „puhkivat hingamist“ (burst breathing). Õpi nina kaudu hinagtes „haarama“ kehast valu ja väsimust ning seda suu kaudu välja viskama.Õpi hingetõmbe jooksul tegema midagi „kimbuna“ – tee näiteks mitu kükki või kätekõverdust ühe sisse- või väljahingamise ajal. Harjuta trenni tehes hoidma hinge kinni erinevate etappide ajal: kui kopsud on õhku täis, kui need on õhust tühjad, ja siis nullpunktis.Hinga koos partneriga: keskendu oma hingamistööle, jälgides samal ajal partnerit. Kopeerige või peegeldage teineteise hingamist. Harjutage sünkroonset hingamist Koos kõndides. Sünkroniseerige hingamine sammude rütmis 1-1, 2-2, 3-3, 4-4 jne.Kui sul on trauma või sa tunned mõnes kehaosas valu, suuna tähelepanu hingates sellesse piirkonda, et valu leevendada ja tervenemist kiirendada.

Raamatu saab tellida SIIT

Dan Brule on kogu maailmas tunnustatud ja hinnatud hingamistöö ekspert ning vaimse hingamise liikumise juht. Vietnami sõja ajal teenis ta Ameerika Ühendriikide mereväes ning tal on magistrikraad Cambridge’i ülikoolist. 
Artikkel Good Fight ajakirjast
Fotod: Pexels.com
 

SÜDAME laadimise hingamine.

Share on facebook
Share on google
Share on twitter
Share on linkedin
Share on whatsapp

❤️🤩😍

Kas tead, et füüsiline süda genereerib eriliselt võimsa elektromagneetilise välja? Südame elektriväli on umbes 60 korda suurem, kui aju elektriväli ning magnetväli umbes 5000 korda võimsam.. seda elektromagnetvälja saab mõõta mitme meetri kauguselt..

Oled kohtunud kellegagi ja tunned peale selle inimesega kohtumist, et see oli südamlik inimene? Meeldiv oli suhelda selle inimesega, kas polnud?

Teadlikkus ei ole aju funktsioon, see on kombineeritud keha ja meele intelligentsusest. Meie süda vahendab seda kahte perfektset kanalit!

On öeldud, et pikim tee mida meil on vaja teha, on tulla 30 cm meie peast alla südamesse..

..pühendame täna 10 minutit sellele teekonnale…

Lisa sellesse praktikasse peamised südamega seotud tunded – armastus, kaastunne, heldimus, tänulikkus. Tänulikkus on võibolla kõige kõrgema ravivõimega vibratsioon üldse..

Tee pikk, aeglane, sügav või suurem sissehingamine kui Sa tavaliselt oled harjunud hingama. Loo ruumi enda sisse, sellist lõputu ruumi tunnet, Sa oled piirideta. Sa võid lisaks hingamisele juurde visualiseerida sellist pilti, et kujutad oma südant avanemas kui kaunist lilleõit. Ja välja hingates lihtsalt vabasta see ja lõdvestu, jättes oma tähelepanu südamele.

See armastuse projekteerimise praktika pole mingi woo-doo või New Age hippi asi. Elukutselised sõdurid USA-s kasutavad seda hingamist lahinguväljal, kui võimalust luua endale rohkem juurde intuitiivset informatsiooni.

Südames olemine loob kõrgema teadlikkuse  J