Kuidas oma andeid täiel  määral avada ja rakendada?

 Iirlastel on üks vahva vanasõna – „Palju tööd ja vähe lõbu, teevad John´ist vana jobu!“. See vanasõna meeldib mulle.. Kas sul on lihtne ennast atraktiivsel moel väljendada? Oma elukaaslasele? Oma lastele? Teha südant puudutavaid komplimente lähedastele? Teha kaasakiskuvaid üllatuskingitusi oma kallimale? Luua uut sütitavat teenust  või inspireerivat tootekontseptsiooni oma klientidele?

Barnet Bain on Hollywoodi produtsent, rezissöör, stsenarist, filmitegija ning ta on kirjutanud raamatu „The Book of Doing and Being“. Selles raamatus toob ta välja, et Ameerikas tehtud testide põhjal  on 98 % kolmeaastastest lastest loovgeeniused, kuid vaid 2 % ülikooli lõpetajatest saavutab sama tulemuse.

Mis meiega juhtub? Kuidas seda parandada? Barnet vastab: „Kui kehas on liiga palju tundeid, siis me hakkame ennast alla suruma. Kui kehalised tundmused paisuvad liiga suureks, hakkame liiga palju mõtlema.  Loovus ei sünni peas, vaid meis tervikuna. See tuleb südamest. See tulebki emotsioonidest ja tunnetest ning kui me püüame intensiivseid tundeid vältida, lõikame end kehast ja seega ka oma loomingulisusest ära. Vastus peitub oma kehaga kontaktis olemises ja tunnetega ühenduses olemises. Ja seda saab teha vaid ühel viisil: hingates. Hingamine on kogu asja võti!“

 

Ajuteadus aitab meil seda mõista. Meil on ajupiirkond, mis kontrollib võitle-või-põgene reaktsiooni. See reguleerib ka muid kehasüsteeme, vererõhku jne.

Meie aju on limbiline süsteem, mis vastutab emotsioonide ja emotsionaalse häälestatuse eest, see on seotud mängimise, lõbutsemise, fantaseerimise ja muu seesugusega. Ja meil on neokorteks, prefrontaalne korteks, mis on juht ja loogik.

Mõned inimesed sünnivad kehvadesse tingimustesse, neil on näiteks kohutavad vanemad. Kuid tegelikult on see nii, et ka kõige õnnelikumal juhul ei suuda keegi teise inimese vajadusi rahuldada. Probleem saab alguse umbes nii: sa oled imik, mõne päeva, nädala või kuu vanune. Su ema on väga armastav ja hoolitsev. Aga mingil hetkel tegeleb ta su õe või vennaga või räägib telefoniga ja just sel hetkel vajad sa tähelepanu. Kus ta on? Teda pole! Ta on mu maha jätnud! See pole ei loogiline ega ratsionaalne, sest sinu neokorteks ei toimi. Tegu on limbilise reaktsiooniga. Preverbaalse reaktsiooniga. Sa koged energeetilist hüljatust. Toimub emotsionaalse ühenduse katkemine. Laps tunneb seda ja see on väga valus.

Laps ei suuda hüljatustundega toime tulla. Süsteem kuumeneb üle. Mida laps teeb? Ta teeb ainsat asja, mida ta teha saab – ta „lahkub kehast“, lülitub välja, läheb dissotsiatiivsesse seisundisse. Kasvades õpime hüljatustundega üha paremini toime tulema. Me õpime end toimuvast välja lülitama ja ühtlasi ka iseennast eirama. Ja koos sellega kaob ka meie loovus!

Alguses on meil kehaline teadlikkus ja meil on limbilise aju teadlikkus. Kui mõlemad funktsioneerivad – siis me oleme geeniused. Aga väga varajases lapsepõlves me võtame vastu otsuse nn „laevalt lahkuda“. Ja niiviisi siis hiljem kunagi, kui taipame, tuleb taastada suhe oma ürgse naiseliku energiaga, mis asub alateadvuses ehk kehas. Selleks, et loovus uuesti üles leida, peame taastama ühenduse oma tegelike tunnetega enda kehas. Meie keha peidab endas kõiki vastuseid ning ta ei valeta ega unusta kunagi, mis sest et me ei taha sellega oma mõistuses leppida.

Kasvades õpime hüljatustundega üha paremini ja paremini toime tulema. Me õpime end toimuvast välja lülitama ja ühtlasi ka iseennast eirama. Ja koos sellega kaob loovus!

Oma loomingulisuse olemuse taastamiseks tuleb õppida hingama. „Kuid nüüd oled sa näiteks neljakümne kahe aastane inimene, kes elab koos oma neljakümne kahe aastase kummitusega!“ kommenteerib seda olukorda Barnet. Seega seisneb Sinu väljakutse selles, et kui Sa hakkad vabalt ja sügavalt hingama, õppides nn uuesti hingama, saad Sa ühenduse sama energiaga, mis Sind kunagi ammu aega tagasi hirmutas ja mis tol hetkel oli Sinu tillukese süsteemi jaoks liig ning sundis põgenema. Ilma edasise jätkuva hingamistööta Sa koged ainult oma tunnete varje. Näiteks Su „hirm  kaotuse ees“ pole üldse reaalne tunne, vaid pelk mõiste, kontseptsioon.

Mõistus püüab kõike kogetut sobitada sellesse, mis on tuttavlik, mida süsteem on nn kunagi kogenud. Tõeline innovatsioon, looming, ei saa sündida peas. See tuleb kehast ja kehasse ilma hingamiseta ei pääse.

Kui Sind huvitab oma loovuse taasäratamine või avardamine, siis ma kutsun Sind kuuest treeningust koosnevale loovhingamise privaatõppesse. Võimalus on tellida mind oma firmasse, perekondlikule koosviibimisele või kliendiüritusele teostama ka grupi loovhingamist.

 

Kasutatud allikad: Tsitaadid Dan Brulé „Lihtsalt hinga“ ja Barnet Bain´i „The Book of Doing and Being“ raamatutest.

Fotod: pexels.com