Kas sinu elus on kõrge kvaliteedilisi harjumusi? Kas sa üldse tead, mis on kõrge kvaliteedilised harjumused või kuidas neid endale luua? Selles artiklis me vaatleme kõrge kvaliteedilisi harjumusi detailselt ning millist kasu on võimalik läbi nende luua.
Me oleme looduse poolt loodud harjumustega olendid. Kui lugeda psüholoogiaalaseid raamatuid või kuulata tunnustatud psühholoogia alaseid koolitajaid, sa võid kindel olla, et nad räägivad harjumustest. Nad räägivad sellest, et kuidas meie aju on tunnustatud mustritel töötav arvuti. See hoiab meid eemale ohust ja tal meeldib leida ja luua mustreid. Nii et harjumused on suur osa meie elust.
Mis asi on kõrge kvaliteediline harjumus?
Kuidas defineerida mõistet kõrge kvaliteediline harjumus? Kitsendan seda mõistet minu arvates kahele olulisemale aspektile.
Kõrge kvaliteediline harjumus peaks olema „ökoloogiline“. Kas see on kasulik sulle? Kas see on kasulik ka teistele? Ja kas see on kasulik ka sinu kogukonnale, planeedile või kohale kus sa elad?
Näiteks sa tahad minna reede õhtul välja baari „juttu ajama“. Kas see on kõrge kvaliteediline harjumus? Näiteks kui sa jood 5 jooki paari tunni jooksul, siis sinu füüsilisel tasandil see kindlasti pole, kuigi sinu sõbra vaatest võib see „jutu ajamine“ olla kõrge kvaliteediline harjumus.
Nii, et mõtle ka oma harjumuste peale, mida sa praegu omad ökoloogilisest aspektist. Kas see harjumus on sulle kasulik, kas see on teistele kasulik ja kas see on kasulik planeedile.
Kõrge kvaliteediline harjumus on pühendunult eesmärgistatud. Globaalselt kõrgelt hinnatud ungari päritolu filosoof ja psühholoog Mihaly Csikszentmihalyi ütleb oma raamatus Flow: The Psychology of Optimal Experience järgmist:
„Pühendunult eesmärgitatud isik vajab vähe materiaalset omandit ja vähe meelelahutust, mugavust, võimu või tähelepanu, sest ta on rahul sellega mida ta teeb. Seetõttu sellised inimesed kogevad voolamist töö juures, perekondlikus elus, kui nad suhtlevad teiste inimestega, kui nad söövad, kui nad on üksi ja ka siis kui nad midagi ei tee, nad on vähem teistest sõltuvad, sest nad pole kergesti manipuleeritavad ähvarduste ja hüvitistega väljaspoolt. Samal ajal on nad ühendatud kõigega mis neid ümbritseb, sest nad on täielikult ühendunud hetkel toimuva eluga.”
Mõtle natuke sellele kvaliteedile. Ta ütleb, et kui me loome selle harjumuse, me kogeme ülimat sisemist rahulolu.
See toob meid selleni, miks meil kõrge kvaliteetsed harjumused võiksid olla esimesel kohal…
Iseseisev rahulolu
Selle asemel et otsida rahulolu välistest allikatest, võime me arendada endas välja harjumused, mis loovad rahulolu tõusmist loomulikult meie seest.
Teisisõnu seda kirjeldades, seda tüüpi rahulolu on täidetud rahulolu. See saab tulla lihtsatest asjadest, näiteks kui sa istud aias ja naudid seal olemist, vaatad taimi või vaatad, kuidas lapsed mängivad.
Kujuta ette, et su meel on rahulik ja ei kihuta ringi, ei taha olla kusagil mujal. Sa ei taha ega vaja midagi muud kui seda mis on juba olemas. Tahta seda, mida pole seal on kindlasti teerada ärevuse ja frustratsiooni juurde.
Vii oma keha ja meel harmooniasse!
Kõrge kvaliteetsed harjumused loovad harmooniat kehale ja meelele
Pole tähtis kui palju kristalle sa kannad ümber oma pea või kui palju lavendleid on sul vannis, kui sa pole adresseeritud oma keha vajadustele, kui sa pole fokuseeritud oma traumade tervendamisele oma kehas, kui sa ei tegele oma keha ja meele koos harmooniasse viimisega, siis sa ei saa üle lihtsalt mõtlemisega stressirikastest situatsioonides.
Harmoneerides keha ja meelt lood sa imelised tundmused, sarnaselt nagu jooksjad on joovastuses, peale seda kui nad on läbinud pika jooksudistantsi. Sa tunned ennast suurepäraselt.
On üks eriline võtme harjumus, mis viib need kõik kokku…
See tähtis harjumus on…
Hingamine! Siin pole üllatusi.
Hingamine on meie elujõud. Kui lõpetad hingamise, siis sa lõpetad elamise.
Veel enam – diafragma, ehk vahelihas on meie keha kõige suurem lihas ja see on meil kõige vähem kasutatud lihas, mis meil on. Suurim lihas vajab tööd et luua parimat kogu kehale..
Paljudel inimestel on harjumus hingata pinnapealselt, tehes ainult nn rinnahingamist. Selline hingamine võib aktiveerida selle „põgene või võitle“ refleksi või stressireaktsiooni ehk teisisõnu, see hoiab meid murelikena või me oleme pidevalt närvilised ja ärevusseisundis.
Aeglane, diafragmat hõlmav hingamine, on hea tervise tagamiseks ja tippsoorituste saavutamiseks esmatähtis ning seetõttu on vaja see tehnika kindlasti omandada. Sellest võiks saada Sinu teine loomus.
Paljud mehed keskenduvad sügavalt hingamises ainult oma rinna paisutamisele. Ja paljud naised, muretsedes oma välimuse pärast, kipuvad hingates kõhtu nn sees hoidma. Aga hingata on vaja piirkonda, mis kannab nime dan tien ehk hara. See on meie gravitatsioonikese ja asub mõned sentimeetrid nabast allpool, keha keskel. Selline hingamine võiks muutuda sinu jaoks automaatseks ja iseeneselikuks puhkeseisundiks.
HARJUTUSED
Aseta üks käsi om naba kohale ja teine käsi rinna peale ning jälgi oma hingamist. Kumb käsi liigub rohkem? Kumb liigub sisse hingates esimesena? Kas Sa hingad rinna või kõhu kaudu? Kui Sul on harjumuspärane rinna kaudu hingata, pead Sa seda muutma. Kui Sa oled loomupärane kõhu kaudu hingaja, tuleb Sulle kasuks, kui Sa oma hingamist teadlikumalt veelgi sügavamaks ja tugevamaks muudad.
Harjuta lamades – ole selili, kõverda jalad põlvedest ja toeta jalalabad maha. Kumerda sisse hingates alaselg ning suru välja hingates selg vastu põrandat.
Sisse hingates ja alaselga kumerdades märka, kuidas puusad tahavad kallutada enda alla või tahapoole. Välja hingates ja alaselga vastu põrandat surudes märka, kuidas puusad tahavad üles- või ettepoole liikuda. Lase enda alaseljal hingamise rütmis kaasa kiikuda.
Kui selga ja puusa niiviisi rütmiliselt liigutada, siis „pumpad“ keha iga hingetõmbega õhku sisse ja välja. Tunneta seda. Lisaks hingamise treenimisele on see harjutus hea ka lõdvestumiseks ja alaselja tugevdamiseks.
Kui Sa istud, aseta kergelt ristatud sõrmedega käed nabale. Sisse hingates peaks sõrmed ja käed teineteisest eemale liikuma. Välja hingates peaks käed ja sõrmed oma kohale tagasi liikuma. Kui tahad oma kõhuhingamist veelgi arendada, suru harjutus harjutuse haaval käsi järjest kõvemini kokku ja hinga sellele survele tugevamalt vastu.
Kui otsustad arendada kõhuhingamise enda harjumuseks, siis nagu Sa eelpool lugesid, on seda võimalik täiesti vabalt kodus ise praktiseerida. Näiteks alustad 3 korda päevas harjutuse tegemist 5 minuti kaupa. Ja regulaarse praktiseerimisega võid viia harjutuse pikkuse 10 minutile. Hea on alustuseks seda teha kohe hommikul peale ärkamist, enne lõunasööki ja enne magama minemist. Üks nipp veel.. kui Sul on soov kogeda suuremaid seksuaalseid naudinguid, siis enne armatsemist diafragma hingamise praktiseerimine võib neid mitmekordselt suurendada.
Hingamine on ainuke keha mehhanism, mis töötab nii automaatselt, kui juhitult. Sa saad sõita nii autopiloodil, kui sa saad üle minna manuaalsele juhtimisele. See sõltub sinust.
Hingamine on liim, mis hoiab kõiki harjumusi koos. Seetõttu on ta peamine inimese ümberprorammeerimise tööriist.
Nii, et kui sa prioritiseerid, milline kõrgekvaliteediline harjumus võiks avaldada kõige enam mõju sinu elule, ma julgustan sind kindlasti panema hingamist oma edetabeli etteotsa. Ja anna mulle teada, kui vajad minult toetust selle juures!
www.teadlikhingamine.ee
Õppi Uuesti Hingama ; Pingete ja traumade vabastamine .