Kuidas vabaneda tervisehäiretest?

Seitsmes postitus sarjast: Millist kasu olen mina saanud teadliku hingamise praktiseerimisest?

Hingamispraktikaid on kasutatud tervendamise eesmärgil aastatuhandeid. Joogateraapia ja Hiina meditsiinist pärit Qigong jagab tervisehäda käes vaevlejale kodutööna kaasa asanad (füüsilised harjutused), punktmassaaži kohad ja hingamisharjutused.

See aastatuhandete pikkune tarkus töötab ka tänapäeval. Isegi inimeste peal, kes seda ei usu. Lihtsalt praktikat on vaja.

Sa võid küsida, et kuidas see hingamisharjutus siis minu kõrvapõletikku, peavalu või külmetushaigust ravib?

See on kõik iseenesest väga lihtne. Hingamisega me hingame sisse hapnikku, mis kopsualveoolide kaudu verre satuvad, aidates kaasa raku puhastumisele ja toitainete omastamisele. Lisaks füüsilisele hingeõhule liigub kehasse ka eluenergia (Chi, Ki, Praana), mis liigub mööda energiakanaleid (meridiaanid, nadid), kattudes inimese närvisüsteemi võrgustiku ja elutähtsate organitega.

Kopsualveoolid on varustatud miljonite närviretseptoritega, nii et kui sa hingad, saadad informatsiooni otse oma ajju. Vastavalt signaalile tõstab aju su kehatemperatuuri, aktiveerib lihaseid ja reguleerib hormoonide, elutähtsate organite ning näärmete tööd.

Mis sa arvad, mitu liitrit verd pumpab su keha 1 tunni jooksul läbi? Täiskasvanud inimese kehas on 5 liitrit verd. ÕIGE VASTUS: ca 800-850 liitrit.

Mis sa arvad, kas sellel, kui sa teed haigena olles näiteks 1 tund hingamispraktikat ja rikastad oma verd 3-4 korda suurema koguse hapnikuga ning samal ajal suunad eluenergiat tervendatavasse piirkonda, võib olla positiivne tulemus?

ISIKLIK KOGEMUS VALUTAVA KÕRI TERVENDAMISEST

Mina olin alguses enne teadliku hingamise praktiseerima hakkamist skeptik, kuid täna ma ei tea kiiremat võimalust oma tervisliku seisundi muutmiseks kui seda on hingamisharjutused. Jagan sinuga tänahommikust kogemust.

Hommikul panin kella 6.30 tirisema, et minna 7.00 joogasse. Kuid 6.30 ärgates tunnen, et mu kõri valutab. Kael on kange, õlad on kanged, energia seisab ja on raske.

Alateadvusest tuleb ettepanek: „Viska pikali ja leba natuke, siis läheb paremaks.“ Aga see on selline vana haige olemise programm, mis mulle ei sobi. Mulle meeldib terve ja rõõmus olla. Kuidas saaksin joogasse minna – väljas kõndimine, intensiivne hingamine – valutava kõriga?

Kuulan – keha ütleb, et teeme hingamisharjutusi. Vupsti sinine kapsun selga, treeningpüksid jalga, sall kaela ja elutuppa hingama.

Alustan vaatleva hingamisega: lihtsalt hingan ja vaatlen, kuidas ma hingan ning mis mu kehas toimub – kus ma täpselt mingit aistingut tunnen. Lihtsalt hingan ja kogen. Teen seda harjutust 10 minutit.

Peale seda haigutan ja ringutan umbes 5 minutit. Issand kui mõnus, kuid kurk on endiselt valus. Häälepaelad on valulikud.

Siis teen 20 minutit pehmet ja kiiret ringikujulist ühendatud hingmist, hoides tähelepanu kaelal, just selles valu epitsentris. Hingan valu sisse ja lõdvestun sellesse välja hingates pehmelt ja täielikult.

Lisaks teen veel oma armastatud Nadi Shodana, Ujjayi ja Brahmari (pranayama) hingamisharjutused. Brahmari on väga väljakutusuv teha, sest sissehingamisel on häälepaelad valulikud. Teen seda nii pehmelt ja õrnalt kui võimalik.

Ja lõppu 10 sügavat täiskeha hingamist – 5 OM-ita ja 5 OM-iga (tasakaalustab peenenergiad keha peal).

Kokkuvõtteks on hääl muutunud sügavamaks ja pehmemaks, kõris on veel väike kibelus, kuid kaela saan sujuvalt liigutada. Valu kõris enam pole.  Suurepärane enesetunne, energiaga laetus. Harjutuste tegemisele kulus ca 1 tund, tehes kokku 7 harjutust.

KUIDAS MUUTA TEADLIKU HINGAMISEGA OMA TERVISLIKKU SEISUNDIT?

Minu hommikune kogemus on vaid üks näide. Külmetushaigused või gripp palavikuga – kui see juhtub, siis 4 aasta jooksul olen ma vaid hingamisharjutusi tehes, taimeteed juues ja mett süües nendest ühe päeva jooksul vabanenud. Olen ravinud ka unehäireid ning palavikuga. Ja sisuliselt ma teen seda kõike 10-12 hingamismustriga, mida igapäevaselt harjutan. Lihtne, kas pole?

Mul õnneks pole väga tõsiseid haiguseid olnud, kuid tean inimesi, kes on tänu hingamispraktikale vabanenud rinnavähist, tuberkoloosist ja artroosist. Üks naine hakkas unehäirete tarvis hingamisharjutusi tegema ja hiljem täheldas, et kadusid ka liigesevalud. Ka astmat ravitakse läbi hingamise.

Kui tunned, et soovid hingamise kohta rohkem teada saada või õppida oma tervisliku seisundit muutvaid hingamisharjutusi, siis kutsun sind liituma minu 6-osalise hingamisprogrammiga „Õpi efektiivselt hingama“ või osalema 4.-5. oktoobril toimuvale teadliku hingamise õpituppa „Võti 1“.

Meil kõigil on düsfunktsionaalsed hingamismustrid, mis meile kannatusi tekitavad. Hea uudis on see, et sul on võimalik omandada sinu tervisele kõige paremini sobivad tervendust, energiataseme tõusu või lõdvestust loovad tehnikad. Ja ka sina saad need tehnikad muuta enda uuteks hingamisharjumusteks ja ravimiteks!

Vabanemine kontrollist ja kiirustamisest

Kuues postitus sarjast: Millist kasu olen mina saanud teadliku hingamise praktiseerimisest?

Jagan siin sinuga oma peamise hingamisõpetaja mõtet.

„Praegu leiavad aset globaalsed muutused. Siin on kiirendus, intensiivistumine. Me oleme teadvuse ja inimpotentsiaali evolutsioonihüppe äärel.

Kui me läheneme sellele nihkele, lähevad asjad väga intensiivseks, ning hingamine on suurepärane vahend, et selle intensiivusega hakkama saada.”

Dan Brulé

Elades Tallinnas kohtan igapäevaselt inimestega, kes koguaeg justkui ruttavad. Kohtudes manifesteeritakse esimese kümne lause jooksul, et neil on kiire. Mõistan neid – kui neil on, siis järelikult neil on… ja kui nad on selle üle õnnelikud, siis mul on hea meel.

Aastaid tagasi, kui hakkasin tegelema jooga ja teadliku hingamisega, tajusin sageli, et mul on kiire. Et justkui midagi on veel vaja teha ja kusagile on vaja veel jõuda. Isegi nädalavahetusel oli vaja toad ära koristada, poes käia, külas käia ning siis veel kuhugi midagi viia ja võibolla ka paar tundi tööd teha.

Nende vajaduste juurde lisandus väljaspoolt veel teiste inimeste soove ja ootamatuid sündmuseid, nagu näiteks rahatrahv kollase tulega ristmiku ületamise eest või parkimistrahv.

Töö juures määrati projektide elluviimiseks lühikesed tähtajad. Ja projektis osalejad olid oma töökohustustega hõivatud ning suutlikkus minu juhitavas projektis osalemiseks oli piiratud. Enne osapoolte vahelist kokkuleppet manifesteeriti: „Mul ei ole aega.“

Piiravatest uskumustest ja kontrollist loobumine

Kui sa aga manifesteerid, et „mul on kiire“ või „mul pole aega,“ siis hea uudis on see, et sa võid nendest uskumustest nüüd loobuda.

Sa ju tead, et „mul on kiire“ on uskumus, mis tekitab pingeseisundit ja tõenäoliselt stressihormoonide tulva. Võib-olla tunned ennast isegi ohvrina – ma ei saa midagi siin teha, olen situatsiooni ohver.

Sama kehtib ka väite puhul, et „mul pole aega.“ Kõigil on 24-tunnises ööpäevas võrdselt aega. Nii nendel, kes kiirustavad, kui ka nendel, kes ei kiirusta.

Täna ma tajun, et mul on rohkem aega kui kunagi varem. Ja alati on mul aega üllatusteks ja spontaansusteks.

Varem ma tahtsin kõike omas elus kontrollida, kuid viimased 5 aastat on mulle õpetanud, et kontrolli asemel on märksa lihtsam jääda endaga kontakti, ausaks, ning usaldada elu. Lasen minna sellel, millest hoian kogu jõuga kinni, ja usaldan, et nüüd on ruumi uue ja parema jaoks.

Ma olen alati valmis intensiivseteks olukordadeks, kuid ma taandun ennast nendest olukordadest esimesel võimalusel, kui mõistan, et see pole enam vajalik. Ma liigun alati esimese asjana sümpaatilise närvisüsteemi  („võitle või põgene“meeleseisundi) domineerimise alt parasümpaatilise närvisüsteemi („lõdvestu, puhka, tervene“ meeleseisundi) domineerimise alla.

Praegu tundub päris naljakas – mina tahan kontrollida oma elu. Kõike oma elus. Milleks? Ma vastutan oma elu eest, oma elu kogemuse eest – see on tõsi. Oma elu kontrollimine – mis siis juhtub, kui kõik 7,7 miljardit inimest hakkavad Maa peal oma elu kontrollima?

Seda me näeme ennast ümbritsevast keskkonnast. Vastandumine, põlgus, vihkamine, rahulolematus, sõjad, metsatulekahjud.

Paraku need 7,7 miljardit inimest on mõjutatud enesele märkamata gravitatsioonist, mis hoiab meid emakese Maa pinnal paigal, eks? Ja emake Maa, nii nagu teadlased väidavad, pole kõige suurem planeet meie päikesesüsteemis, eks?

Kujutad ette, see süsteem paneb Maa, mis hoiab 7,7 miljardit inimest koos loomade ja kogu ökosüsteemiga enda küljes kinni, Päikese ümber tiirlema. Ja meie päikesesüsteem kuulub omakorda Linnutee galaktikasse, mis omakorda on üks väiksemaid galaktikaid.

Nii et kui usud, et teadlaste väited ja tõestused peavad paika, siis võib-olla aitab oma keha-meelesüsteemiga adekvaadsemalt kontaktis olemine sind rohkem kui enese kontrollimine. Nagunii meel jääb, tahab meid kaitsta ning kontrollida, kuid kiirustamine ja tormamine ei pruugi sulle anda seda tulemust, mida sa tegelikult vajad.

Hingamine on ideaalne instrument, mis aitab sul navigeerida oma tõelise olemuse ja vajaduste vahel, ning hetkel keskkonnas avalduvate võimaluste vahel. Nii et kui teadvus on avardunud seisundis, saavad sulle avalduda ilusamad hetked, parimad võimalused ja lihtsamad lahendused. Valik on alati sinu.

See ongi üks kingitusi, mille eest ma olen hingamisvaimule tänulik – pole kuhugi kiiret, ja kõik, mis juhtuma peab, juhtub minu jaoks parimal ajal. Et sellel kõigel juhtuda lasta, on mul vaja jääda iseendaga kontakti ja lasta vabaks see, mis ei ole mina. Hingamine on see sild ja vägi, mis muutust ja transformatsiooni loob.

Võime tajuda asjade sügavamat olemust ja ilu

Viies postitus sarjast: Millist kasu olen mina saanud teadliku hingamise praktiseerimisest?

Üks kirjanik on öelnud: „Igas asjas on ilu, aga seda igaüks ei näe.“ Teadlik hingamine on andnud mulle võime rohkem tunda, kogeda ja mõista armastuse ning elu sügavamat tähendust.

18. august 2019 oli mu senise elu ilusaim päev. Nii palju armastust, iseendaga olemist ja koosolemist. Millised mõnusad sügavad meeste jutud, täis nalja, naeru, rõõmu ja lõbu, valu ja kurbust, jõuetust ja laiskust. Armastust ühe naise suhtes ja kõigi naiste suhtes kokku.

Kohtusin imekauni tüdrukuga. Ta oli nii naiselik ja ilus hing. Ma võtsin ta kaissu ja hoidsin teda oma olemusega. Ta lõi nurru mu kätte vahel. Magas, ärkas, tõusis, oli minu juures, sest ta tahtis olla omas vabas südames.

Ma nutan praegu – see oli nii ilus. Pisarad langevad mu märkmikule. Need on rõõmupisarad. Et üks naishing armastab mind ja on mulle truu. See oli mu elu kõige ilusam kohtumine imeilusa naisega.

Selline armastus annab elule mõtte. Sa tahad teha. See annab jõudu, et tõusta ja teha. Ärgata ja särada. Hoida ja ehitada. Lammutada ja luua midagi veel ilusamat.

See kõik võib juhtuda ka sinuga. Võibolla see on sinuga juba juhtunud.

Armastus on mõõtmatult suur. Me vajame seda kõik nagu õhku. Ja me saame seda kõik luua armastades iseennast ja oma ligimest nagu iseennast. See on teadlik valik, kui sa püsid oma tsentris – südames.  Otsustades tulla oma südamesse kohe tagasi, kui ärkad oma mõtetes, hinnangutes, tegemistes.

Su keha on tempel, mida on vaja iga päev uuesti luua. Hoolivuse ja armastusega. Inspiratsiooni ja kirega. Kogu oma olemusega. Kogu oma meheliku metsikuse ja naiseliku õrnusega. Kogu oma totaalsusega armastades, austades, aksepteerides ja kaasa tundes. Kõigile ja kõigele.

Ja tehes teiste jaoks midagi head. Iga päev. Kirega. See võib inspireerida ka teisi tegema samu asju. Me vajame armastust, me vajame teineteise abi, me vajame mõistmist, sest me kõik oleme nii unikaalsed, erilised ja kordumatud.

See tekst lihtsalt voolas minust välja nagu see pisar mu vasakul põsel. See on tänulikkuse pisar. Et ma saan elada siin ja praegu, ning mind ümbritsevad imelised inimesed.  Emakene maa annab mulle ja sulle kõike külluses, ja me saame teisi kogu oma olemusega iga päev teenida.

Kui soovid, hinga sisse kõike seda, mida sa praegu lugesid ja kogesid, ning küsi endalt: kuidas saan mina teistele rohkem anda, ilma tagasi ootamata? Ja ole valmis vastusteks, tegudeks ning imedeks, mis su elus juhtuma hakkavad.

„Just have fun!“ Ela igal võimalusel kogu oma potentsiaalis. Ja kui liigud tsentrist välja, siis too tähelepanu oma südamele ja hinga naudinguga sisse oma hinge hingust igasse keharakku, pealaest jalatallani.

Hinga nina kaudu sisse ja suu kaudu välja. Sule silmad, hinga sisse nii pikalt kui võimalik, nii aeglaselt kui võimalik. Nii pehmelt kui võimalik, nii täielikult kui võimalik, ning välja hingates lõdvestu ja lase see kõik vabaks. Luba see kõik endast täielikult välja voolata nagu õhk õhupallist. Ja tee kolm kuni viis korda sellist sügavat, aeglast, pehmet ja täielikku hingamist koos lõdvestumisega, kukkudes oma südamesse. Seejärel ava pehmelt silmad.

Tere tulemast tagasi koju!

PS! Sul võib tekkida küsimus, kus see kõik minuga juhtus… Vastus on maal vanaema juures, aiatöödel : )

Vabanemine emotsionaalsest ülekuumenemisest

Neljas postitus sarjast: Millist kasu olen mina saanud teadliku hingamise praktiseerimisest?

Mina jõudsin teadliku hingamise juurde suuresti tänu sellele, et ma otsisin lahendust oma emotsionaalsele ülekuumenemisele.

Olin mõned aastad tegelenud juba joogaga, vabanenud grillvorstide ja liha regulaarsest söömisest ning olin muutunud mõnevõrra paindlikumaks nii kehaliselt kui ka meeleliselt. Ma ei pidanud enam osalema igas emotsionaalses seltskondlikus arutelus ja tagarääkimises, ning minu jaoks polnud enam nii oluline, et teised peavad kuulma, mida mina asjast arvan.

Samas kogunes minusse ikka teatud hulk ärevust, viha, põlgust ja vastikust tekitavat emotsiooni, ning suutmata seda teadvustada või suunata, ma ikka aeg-ajalt plahvatasin. Kas siis vastandudes kellegagi väga tugevalt, süüdistades ja solvates kedagi … või hoopis neelates kogu selle tunde alla hirmus, mis siis saab, kui ma seda praegu kõike välja ütlen.  

Minu jaoks oli väga raske väljendada enda tundeid kedagi nende tekitamises süüdlaseks tegemata. Eriti keeruline oli oma tunnetest rääkida partneriga. See on vist teiste meeste jaoks ka väljakutsuv tegevus. Hirm avada ennast ja tunda seejärel valu, kui mind ei mõisteta, hoidis mind tagasi.

Oli kaks varianti, et kas ma läksin lukku – sulgudes endasse, soovides enam mitte millestki rääkida, või käratada „need asjad on nii ja kõik!“ Ja kui ma läksin lukku, siis selline vaikimine võis kesta 1-2 päeva või seni kuni need emotsioonid maha jahtusid. See tekitas muidugi tõelise segaduse partneri jaoks, et mis suhtes toimub jne.

Kuid asjad on täpselt nii nagu nad on, ja selleks, et suhe laabuks, on hädavajalik rääkida probleemsed teemad lõpuni lahti.

Kui käisin oma pranayama õpetaja Sami Mälkiä workshopil neli aastat tagasi, siis ta tõi välja ühe teadliku hingamise kasutegurina vabanemist emotsionaalsest ülekuumenemisest. Kuidas ja mis moodi see toimib või käib, jäi minu jaoks tol hetkel arusaamatuks. Täna ma mõistan väga selgelt, et teatud hingamisharjustega on võimalik reguleerida sapi ja maksa talitust, jahutada maha keha temperatuuri ja reguleerida vererõhu taset. Ja on hingamisharjutusi, mis aitavad keha-meelesüsteemist vabastada sinna kogunenud emotsionaalsed pinged ja piiravad uskumused.

Täna saan öelda, et teadlik hingamine on tõstnud mu teadlikkust oma kehas toimuvatest emotsioonidest ja tunnetest. Kui mingi keha pingesse viiv emotsioon hakkab kerkima, siis mõne hingamisega suudan selle vabaks lasta ja meeldivas kohalolus edasi tegutseda. Ootamatud tugevad emotsioonid, mis esile kerkivad, saab lahti lasta mõne minutilise hingamisega.

Märkan, et väljendamata emotsioone või tundeid on jäänud oluliselt vähemaks, ja kui need ongi tekkinud, siis on võimalik need päeva lõpus läbi töötada ja vabaks hingata. Ning kui saabub teadmine, et selle möödunud situatsiooni kogemisest on vaja teist osapoolt teavitada või vabandust paluda, siis saab seda järgmisel päeval või kohtumisel  teha – lihtsalt neutraalselt öeldes, et mida antud situatsioon mind tundma pani. Ilma teist süüdistamata, lihtsalt tagasisidet andes.

Teadlik hingamine on andnud mulle selged lahendused, kuidas emotsionaalset situatsiooni lahendada parimal moel koheselt hingamismustrit muutes või mõne aja pärast peale tunde vabaks hingamist.

SOOVITUS EMOTSIONAALSE TASAKAALU LOOMISEKS

India joogidel on üks imeline hingamisharjutus nimega Brahmari, mis on sanskriti keelest tõlgituna „kimalane“. Indias on selle harjutuse mõju inimestele uuritud ning välja toodud järgmised kasud:

See harjutus tõstab enesekindlust, parandab keskendumisvõimet ja suhtlemisoskust, tasakaalustab emotsionaalset keha ning vähendab sisemist keelepeksu kihku.

Harjutus on järgmine:

Istu toolil või põrandal, selg sirge ja ilma toetamata. Sulge silmad, lõdvesta mõttes oma otsaesine, peanahk, häälepaelad, silmaümbruse lihased ja silmamunad, ja pane keel pehmelt vastu ülemiste hammaste igemeid ning hinga nina kaudu välja, tuues kuuldavale heli mmmmm… kuni väljahingamise lõpuni. Ja kui lõpetad väljahingamise, alusta kohe nina kaudu sissehingamist, häälides taas mmmmm.  Seejärel alusta uut ringi.

Tee seda hingamist kõhuga sisse hingates nii palju kui saad, ja väljahingates kitsenda oma hääletoru ja hinga topeltpikkuses välja. Sumised nagu mesilane, just kui kergelt läbi kinnise nina. Hoia mõttes hingamise ajal fookust oma kolmandal silmal, nautides seda heli, mida sa lood. Need helid on sinu ajulained – sulandu seda heli kuuldes üksolemisse.

Alguses võib juhtuda see, et sissehingates võivad tekkida katkendlikud helid, kuna häälepaelad pole veel piisavalt lõdvestunud. Harjutuse käigus see muutub, nii et varu kannatust ja jätka hingamisega. Luba oma hääl vabaks, luba oma emotsiooonid vabaks ning lihtsalt hinga ja hääli mmm… Mõni inimene hakkab harjutuse ajal naerma, mõni nutma – mõlemad reaktsioonid on puhastavad, luba sellel juhtuda.  Kuid peale emotsiooni väljendamist jätka koheselt hingamisega.

Tee seda harjutust 10-15 kordust korraga (sissehingamine + topeltpikk väljahingamine). Peale harjutuse lõpetamist tule tagasi tavapärase hingamise juurde, hoia hetk silmad kinni ja koge, mis su kehas toimub. Ilma võrdlemata, hinnanguid andmata, süüdistamata, analüüsimata, lihtsalt pehmelt hoides fookust oma kehal.

Siit leiad videokatke Brahmari hingamisest. Kui vajad oma ellu püsivaid kvaliteedi muutuseid, siis tutvu erinevate teadliku hingamise võimalustega: www.teadlikhingamine.ee

Oskus nautida ja lõdvestuda igas olukorras

Kolmas postitus sarjast: Millist kasu olen mina saanud teadliku hingamise praktiseerimisest?

See on vapustav oskus, mida on lihtne luua läbi hingamise. Kui inimesed julgeksid seda proovida, siis miljonid inimesed suudaksid oma elukogemust ümber hinnata, nautida oma elukogemust veelgi terviklikumalt ja saada innustust elus rõõmu ja rahuloluga edasi minna.

Jah, on olemas hingamisharjutused, mis tõstavad kiiresti serotoniini ja endorfiini taset inimese organismis – meeleseisundi muutmine on mõne hetke küsimus.

Ahhh… juba seda artiklit kirjutades lähen seisundisse, kus tunnen naudingut ja rahulolu. Lihtsalt naudin endaks olemist. Ja seda vaid kahe-kolme sisse- ja väljahingamisega.

Küsin nüüd sinult – kas sina oled valmis nautima? Igas hetkes? Igas olukorras?

Sa võid öelda või mõelda: kuule mees, sa ei saa ju nautida hirmu. Sa ei saa ju nautida valu! Sa ei saa ju nautida oma lähedase inimese surma või lahutust!!!

MUNK, KEDA AJAS TAGA TIIGER

Munk, keda ajas taga tiiger, jookseb elu eest ja ronib puu otsa. Ronib aina kõrgemale… kuid ka tiiger ronib talle järgi.

Munk on jõudnud puu latva ning ronib kõrgeimale oksale. Ja ta näeb, et tiiger on talle järgnemas.

Oksal olles näeb ta liaani kuristiku servast alla looklemas. Ta hüppab, õnnestub haarata sellest liaanist kinni, ning hakkab allapoole laskuma. Tiiger ei saa talle sinna järgneda.

Laskudes aga märkab, et ülevalt närib tema liaani hiir, kes on liaani juba praktiliselt läbi närinud. Samas näeb ta enda kõrval kuristiku serval küpset metsmaasikat.

Munk nopib selle…

Zen mõistulugu

Kuskil selles kogemuses on midagi ilusat. Alati on elus üks maasikas – leia see üles ja naudi seda. See on garanteeritud.

VABANEMINE HINGE JA EGO KANNATUSTEST

See ei ole minu poolt teoreetiline teemakäsitlus. Tean inimesi, kes põevad ravimatut haigust ja tervendavad ennast läbi hingamise. On reaalseid inimesi, kes on vabanenud vähist tehes teadlikult hingamisharjutusi.

Ka minuga juhtus see, et pidin lahutama oma abielu. Ma ei pidanud lahutama, kuid ma otsustasin, et nii on kõigile parem.

Lahkuminek inimest, keda olin armastanud kogu oma südamest, kogu oma hingest, kogu oma mõistusest ja kogu oma jõust, oli minu jaoks väga valus kogemus. Olime mõlemad teinud kõik endast oleneva, et suhe saaks jätkuda. Kuid „meie aeg“ sai lihtsalt ümber ja me mõlemad mõistsime seda. Kuid ikkagi oli sellega leppida valus ja raske.

Süda, ego ja keha hakkavad igatsema seda kogemust, millega ta oli harjunud. Meenusid meeldivad mälestused ja ego hakkas ennast haletsema. Olen oma loomult asjadest ja inimestest kinni hoidja. Arvan, et inimsuhted on elukestev investeering ja kui lähisuhtes tekib eraldumine, siis on vaja kõike alustada taas nullist.

Ego ütles: „Näed, enam sa ei saa neid asju. Sa ei saa enam mitte kunagi neid asju kogeda. See inimene oli ikka nii unikaalne! Miks sa ei suutnud seda suhet hoida?!“ Ta süüdistas ja haletses ennast.

Kuid läbi hingamise on võimalik kergelt ja pehmelt protsessi nautides vabaneda sügavast leinast, valust ja kurbusest. Ja ma tegin seda. Andestades endale ja teisele, ning minnes eluga edasi. Sarnaseid vabanemisi ja imelisi muutuseid on toimunud mitmete minu tuttavate ja klientide seas.

Kuid on inimesi, kes on keelanud endal naudingute lubamist (üldjuhul alateadlikult). Justkui naudingud on midagi räpast ja keelatut. Tuntakse häbi nautimise ees.

Osad usuvad, et selleks, et midagi nautida, peab kõigepealt pingutama või kannatama. Keelatakse endal olla ekstaatiline ja elevil. Öeldakse endale, et ma ei oska nautida. Eestlastel on ka selline vanasõna „Pill tuleb pika ilu peale.“

Arvan, et elu on nautimist väärt. Täies mahus. Ma ei räägi siin ainult seksuaalsest naudingust. Räägin oskusest lõdvestuda. Ma räägin iga hetke nautimisest. Meie aju võimaldab läbi hingamise luua ekstaatiline seisund meie igasse elukogemusse. Kui sa seda teadlikult soovid ja tahad.

Usu mind, kui sa saad need nipid kätte, siis sa justkui kaotad sõltuvuse välistest asjaoludest rõõmu ja rahulolu tekkeks. Minu peal töötab see nii, ja usun, et see töötab ka sinu peal nii. Sa saad nautida nii vihmast ilma kui päikselist päeva. Nii palavust kui külma. Just siis, kui sina seda valid teha.

Muutuseks on vaja vaid teadlikku tahet, valmisolekut ja teeleasumist.

Kui tunned huvi, kuidas sa saaksid oma elus rohkem naudingut  ja rahulolu kogeda, siis oled oodatud osalema Pärnus 9-11. augustil toimuval teadliku hingamise suvelaagris „Lõdvestu ja lae.“

Vabanemine hirmudest ja häbist

Hingamise treening levib praegu professionaalsesse haridus- ja meditsiinimaailma, sest see muudab paremaks füüsilist, emotsionaalset ja psühholoogilist tervist, mis tähendab paremat sooritust, kõrgemat produktiivsust ja rohkem edu. Miks mitte tuua see sama kasu sinu isiklikku ja professionaalsesse ellu?

Teine postitus sarjast: Millist kasu olen mina saanud teadliku hingamise praktiseerimisest?

Mina ja veel mõned inimesed maailmas usuvad, et teadlik hingamine on uus jooga. Usud või mitte – juba täna tegelevad tuhanded Eesti inimesed igapäevaselt hingamisharjutuste praktiseerimisega. Tänases blogis jagan, millist kasu olen mina teadlikust hingamisest saanud.

VABANEMINE HIRMUDEST JA HÄBIST

Üks mu hea tuttav ütles ükskord kuldsed sõnad: „Ausus algab siis, kui sa jääd üksi.“

Kas sa julged olla enda vastu aus? Minu jaoks on aus olemine olnud suur väljakutse. Aus olemine iseenda ja teiste suhtes. Mitte ennast maha surudes ega lastes oma tahet ja valikuvabadust maha suruda teiste poolt. Kuid ma olen otsustanud olla aus, sest mulle meeldib mõte, et universumi üliteadvus teab ja näeb, kui ma seda pole.

Aga kui ma aus olen, siis paljud ilusad ja tähtsad asjad on mul elus sügava hirmu või häbi tõttu tegemata jäänud, sest ma pole neid tundeid kogeda soovinud. Olen neid tegemisi edasi lükanud või mõelnud enda tarvis välja mingi loo, miks neid asju mitte teha.

Täna ma mõistan, et mu elu oleks võinud kümneid aastaid tagasi õnnelikum olla, kui mul oleks olnud oskus teadvustada oma hirme ja neid lihtsalt hingamise abil vabaks lasta. Tänu kehateadlikkuse kasvule on mul lihtne märgata neid tundeid, mis minus esile kerkivad.

See võib algul tunduda natuke uskumatuna, kuidas lihtsalt hingamisega on võimalik vabaneda häbist ja hirmust. Neid tundeid tundes edastab inimese aju kõige madalamaid vibratsioone. See omakorda muudab inimese meeleseisundit, mõttemustreid, ja tõmbab kvantfüüsika kohaselt ligi teisi väljasid, mis takistavad inimese sooritusvõimet ja aitavad luua kannatusi enda elukogemusse.

Kuid teadliku hingamisega on võimalik puhastada oma uskumussüsteeme, sooritusvõimet ja tervist,  lasteks ennast vabaks nende tunnete mõju alt enamikel juhtudel vaid mõne hetkega. Hingamine on sild inimese keha ja meele vahel, ning loob üliteadvusega suhtluses kvaliteeti.

Sügavad hirmud hoiavad kinni osa sinu olemusest väljenduda ja takistavad sinu tahtel manifesteerumast. Mis oleks, kui sa oskaksid mõne hingetõmbe või mõnekümne minutilise hingamisega vabaks lasta hirmu ja häbitunde, ning luua sügava muutuse oma tervises või enesetunnetuses?

Kui sa soovid areneda, on sul vaja turvatsoonist väljuda. Kui soovid uuele tasemele jõuda, siis esimene takistaja, mis nendel hetkedel välja vupsab, on sageli hirm. Näiteks hirm ebaõnnestumise ees. Hirm kaotada raha. Hirm teiste arvamuse ees.

Igaühel võivad olla omad hirmud ja häbitunde tekitajad, mis on justkui blokeeringud inimese keha-meelesüsteemis, mis takistavad tõelisel potentsiaalil avalduda. Et jutt ei jääks teoreetiliseks, kirjeldan sulle kahte sügavat hirmublokeeringut, mis mind varem piirasid ning millest olen tänaseks vaba.

HIRM KAOTADA STABIILNE SISSETULEK

Mõned aastad tagasi töötasin ühe tööandja juures keskastme juhina. Mul oli hea palk, kvartalipreemiad, ametiauto, välislähetused soojale maale, kuid sisimas tundsin, et see töö ei ole minu jaoks. Ma tegin seda hästi, kuid ma ei teinud seda kire ja rõõmuga, vaid ainult raha pärast.

Ja isegi kui ma tunnistasin endale, et see töö pole minu jaoks, siis ma kartsin töölt lahkuda, sest ma kartsin kaotada kõiki neid hüvesid, mida mulle töökoht pakkus. Samas iseendaga aus olles ma tunnistasin, et 5 päeva nädalas ma tegelesin 8 tundi millegagi, mis pani mind kannatama.

Lisaks sellele risustasid mu pead tööga seonduvad mõtted, ka peale tööaega. Ma ei julgenud teha muutusi oma elus, sest ma kartsin. Ja kui ma seda endale tunnistasin, siis tekitas see mulle veel rohkem stressi. Mul oli häbi, et ma ei julgenud selle teadmisega midagi ette võtta.

Selline rahulolematuse periood kestis minu jaoks umbes 6 kuud. Tööl käimine muutus minu jaoks juba välja kannatamatuks. Teadliku hingamise praktiseerimine küll aitas mul töö tegemist lihtsustada, kuid ma otsustasin, et mul on vaja oma rahulolematust ülemusele väljendada ning küsida endale rahulolu loovaid töötingimusi.

Kuid ma ei julgenud seda teha. Kartsin, et kui mu ootuseid ei rahuldata, tuleb mul endaga aus olemise tarvis töölt lahkuda. Siis otsustasin, et küsin tööandjalt 20% palgatõusu, et siis tuleb lahenduseks palgatõus või töölt lahkumine. Natuke manipulatiivne käitumine, kuid see oli see, mida ma tol hetkel oskasin teha.

Selle sammu astumiseks tegin iga päev spetsiaalseid hingamisharjutusi. Need tõstsid mu energiataset ja aitasid mul uskuda, et ma leian endale rakendust tingimustes, kus ma saan tööd nautida.

Vestluse eel oma ülemusega olin hästi närvis ja ebakindel, sest minu jaoks oli tol hetkel väga palju kaalul – turvaline sissetulek ja aus olemine iseendaga üheaegselt. Mul oli väga raske talle oma rahulolematust väljendada.

Olin harjunud oma rahulolematusega ise kuidagi hakkama saama. Nüüd pidin oma rahulolematust teisele inimesele ausalt avaldama, situatsioonis, kus tundsin sügavat hirmu.

Koosolek ülemusega möödus pingeliselt selle hetkeni kuni olin oma tundeid väljendanud ja avaldanud soovi palgatõusuks. Tänu sellele vabanes minus tohutu hulk energiat. Olin pööraselt õnnelik – väga kerge oli olla. Olin joovastuses justkui ei millestki. Tundsin, et tegin õige otsuse.

Tööandja polnud valmis mu palka tõstma, kuna eelmine aasta oli mu palka 15% tõstetud.  Lõpetasime töösuhte poolte kokkuleppel – minul jäi aega tegelemiseks sellega, mis mind köitis, ja tööandja sai lahti töötajast, kes oli rahulolematu oma tööga.

HIRM JA HÄBI EBAÕNNESTUMISE EES

Kolm aastat hiljem läksin andma oma esimest teadliku hingamise koolitust Türgi linnas Izmir. Tegemist oli Izmir Özel Türk Koleji tellitud teadliku hingamise koolitusega nii õpetajatele kui õpilastele. Kes on varem võõral maal oma firma või enda nimel avalikult esinenud, teab millest ma räägin.

Enne Türki sõitu mõtlesin, et mis see kursuse läbiviimine ikka on. Mis vahet seal on, kas juhendad treeningut Eestis või Türgis. Kuid mida päev kursuse poole, seda selgemaks sai, kui oluline on enese täpne väljendamine teadliku hingamise nüansside juures. Ja seda veel inglise keeles.

Jõudes Türki tundsin väikest ärevust eelseiva esinemise ees. Jõudsin õhtul Izmiri hotellituppa, kus haises nafta järele. Kuna kell oli juba 10 läbi õhtul, siis mõtlesin, et teen aknad lahti ja hotellituba tuuldub ära. Kuid võta näpust, hotellituba haises ka hommikul nafta järele.

Tundsin nagu oleksin bensiini hinganud. Siis tuli infoks kursuse korraldajalt, et seda ruumi, mille olime eelnevalt kursuse läbiviimiseks kokku leppinud, me kasutada ei saa, ning kursuse läbiviimine on ühe päeva võrra edasi lükatud. Lisaks sellele oli uueks ruumiks vähekasutatav treeningsaal, mida ei köeta. Öeldi, et ruumis võib olla jahe – tegemist oli jaanuarikuuga…

Olin ärritunud oma haisva hotellitoa peale, ning mulle ei meeldinud, et pidin treeningut läbi viima ruumis, kus inimestel võib olla kehaliselt ebamugav. Muutusin rahulolematuks kursuse korraldaja suhtes ja ebakindlaks, kuidas mul õnnestub kursus läbi viia selliselt, et kursusel osalejad saaksid teadlikust hingamisest adekvaatse kogemuse. Tundsin, kuidas mu keha muutus kuidagi jäigemaks.

Järgmisel hommikul väljendasin kursuse korraldajale oma rahuolematust hotellitoa suhtes ning mulle lubati leida parem hotell. See õnnestus – teisel päeval ööbisin mugavas hotellitoas, kuid minu sisse oli pugenud mingit laadi ebakindlus, mille mõju all olin järjepidevalt. Tundsin rahulolematust, keskendumisraskust ning väikest palavikku koos külmavärinatega.

Õpilaste kursus oli planeeritud algama järgmisel päeval kell 11.00, enne seda kooli direktori vastuvõtt. Tegemist oli 14-16 aastaste seast valitud noortega, keda kooli juhtkond pidas potentsiaalseteks ülikooli minejateks.

Minu jaoks oli see esimene noortele suunatud teadliku hingamise koolitus. Õhtuks tõusis nii ebakindlus kui palavik. Higistasin ja mõtlesin, kuidas ma küll järgmisel päeval hakkan kursust sellises seisundis läbi viima.

Õnneks hakkasid mulle mõjuma Sitali jahutavad hingamisharjutused ja mu keha temperatuur normaliseerus järgmisel hommikul kella 6-ks. Kuid hirm kõige selle ees, mis kohe juhtuma hakkas, oli veel suurem. Olin teinud erinevaid keskendumisvõimet ja energiataset tõstvaid hingamisharjutusi, kuid nende mõju oli lühiajaline.

Mõistsin, et siin on mingi alateadvuse pimedast alast üles kerkinud teema, mida ma ei suutnud ise sel hetkel mõista. Otsustasin, et teen endale vabastava hingamise seansi ja töötlen kõik segavad tunded ja aistingud läbi – hotellist lahkumiseni oli 3 tundi aega.

Ja asudes hingama ujus minu alateadvusest pinnale lapsepõlvehirm.

HIRM KARISTATUD SAADA

Nimelt lapsepõlves oli mul hirm isa poolt füüsiliselt karistatud saada. Kui pidin tegema koduseid töid, mille kontrollijaks oli väsinud või pahas tujus isa, oli ta minu tegemistega rahulolematu ja karjus seda minu peal välja. Ning mul oli hirm isa ees, et ta võib mind lüüa. Aeg-ajalt, kui minuga ei oldud rahul või ma ei olnud „hea poiss,“ kõlasid kodus ähvardused: „isa võtab rihma ja siis sa saad.“

5-6 aastase lapsena oli minu jaoks suur hirm, et minu kallal kasutatakse füüsilist vägivalda. Seega lapsepõlvehirm lülitus sisse, kui ma ei suutnud kontrollida oma tulevase soorituse tulemust. Mul oli kindel arusaam, kuidas peavad asjad tehtud olema, ja see mõte, et minu loodu ei sobi teistele, tekitas minus paanilist hirmu.

Hingamise käigus, kui oli aktiveeritud parasümpaatiline närvisüsteem, tugevnes higistamine ja hirmutunne eelseisva ees, kuid lõdvestudes sellesse hirmu avaldus teadlikkus eelpool kirjeldatud lapsepõlvetraumast. Ma kogesin taas seda lapsepõlvehirmu ehedal moel ning nutsin, sest mulle tundus nii ebaõiglane, et kui ma jätan mingid peedivaod rohimata, siis minu armastatud isa tuleb ja lööb mind.

Seda oli lapsena mul väga valus mõista ja see valu oli lukustunud hirmuna minu kehasse. Pärast 5-minutilist nutmist ja hingamist saabus sügav rahu ja taipamine, et mul pole vaja kellegi füüsilist vägivalda karta, kui mu sooritus ei vasta teise osapoole ootusele. Ma ei saa kunagi kontrollida kõiki tingimusi ja see on ok. Ma saan igas hetkes teha endast parima ja usaldada olukorda.

See vabastava hingamise protsess kestis kokku umbes 20 minutit, pluss 10 minutit lebamist. Peale seda tundsin, kuidas higistamine, kehajäikus ja ebakindlus olid taandunud ja asendunud elurõõmu, enesekindluse ja rahuga. Ma läksin paari tunni pärast direktori vastuvõtule, ja teadliku hingamise kursus sujus suurepäraselt. Muutusi päevakajas tuli veelgi, kuid ma suutsin neisse suhtuda nüüd mänguliselt ja aktsepteerivalt, mitte kontrollivalt.

Kas ma olen vabanenud hirmudest tänu teadlikule hingamisele, siis vastuseks on: ma oskan tänu teadlikule hingamisele oma hirmudest ja häbitundest lahti lasta, ning kui ilmneb mingi alateadvusest pärit blokeering, siis olen tänu hingamisele suuteline selle vabastama.

Sügavate hirmu -ja häbimustrite alt vabaneb tohutu hulk energiat, mis aitab edasistes elusituatsioonides sarnase mõjuga sündmuseid erapooletult käsitleda. See ongi minu jaoks olulisuselt teine kasu, mida teadliku hingamise prakiseerimine mulle on andnud – ma olen hingamisega suuteline vabastama oma teele tekkivaid psüühilisi ja mentaalseid takistusi, milles iganes need ei väljenduks, aina kergemalt ja kiiremini.

Kui ka sina soovid avardada oma psüühilist või mentaalset osa oma keha-meelesüsteemis ja osata oma meeleseisundite reguleerimist lihtsate hingamisharjutustega, siis oled oodatud osalema  6-osalisele treeningprogrammi Õpi Efektiivselt Hingama. Selle privaatõppe kursuse kohta saad lugeda lisaks siit.

www.teadlikhingamine.ee